Ilusad hommikud

December 31, 2016


Kui ma väike poiss olin, siis mulle meeldis rahulik ärkamine nädalavahetustel. Olin aeglane ärkaja, nagu ma olen seda siiani. Tunnen inimesi, kes on emotsionaalselt mõjutatavad näiteks lõhnade järgi... Mina olen audiofiil ja sellest räägin kindlasti tulevikus veel. Igaljuhul minu kodused hommikud olid seotud helidega.

Kuivõrd mõnus oli olla nendes hetkedes, kui ei tea veel, kas ma magan või olen juba ärkvel, aga mind ei huvitanud see detail. Ma kogesin , kuidas teelusikas kohvitassis kõlises ning köögi poolt tuli nii minu isa kui ema jutustamist. Kostus helisid, mis saatsid õhtul vedelema jäänud nõusid sinna, kus on nende koht. Vahepeal kukkus midagi ning keegi ütles miskit, mis naerutas teist ning nõnda jõudsin ma rahulikult hetke, kui olin juba piisavalt ärkvel, et sõnadest aru saada.

Ma ei ela enam aastaid vanematega ning sellist kodust audioraamatut pole ma mõnda aega kogeda saanud. Aga täna vastuhommikut siis, kui puuokste päiksetõusulised varjud üle minu toaseina loodusmaalinguid võõpasid, kogesin ma akustilist. Jällegi - mind reaalselt ei huvitanud, kas ma näen und, või oli see poolilmsi, ükskõik. Sest kvaliteet oli sama ja täna ma ütlen - ma tõepoolest tunnen, et ma elan teistmoodi peres.

Mu uni oli meeletu ja tahtsin veel paar tunnikest lisa saada. Kuulsin tuttav-armast häält. Köögist. Ja see poolunes teadmine, et siinsamas sinu juures on kallis pereliige, kes toimetab kirglikult oma igapäevaseid asju, on inimene ja naudib oma olemist... Mmmm. Meelist ma täna ei kuulnud, aga ma lihtsalt tundsin, et ta on siinsamas. Ilmselt nad rääkisid millestki, mis täna tulemas või eile tehtud. Ükskõik. Nad olid minus ja minuga.

Millised on sinu lemmikhommikud?

You Might Also Like

0 comments