Olge tervitatud!

December 20, 2016

Tere!

Mina olen Mihkel, aga edaspidistes postitustes figureerin ma peaasjalikult Micana. Enamuse oma elust olen veetnud Tartus, kuid üldiselt meeldib mulle öelda, et minu aadress on planeet Maa. Olen käinud mõnes ülikoolis ning mulle väga meeldib õppida ja areneda. Blogi lugejana on sul võimalus suhestuda nii mõnegi joonega, mis sind minu puhul resoneeruma paneb. Huvialade ning hobide ampluaa on mul lai ning olen vastu võtnud siira otsuse nii mõndagi maailmaga jagada.

Kui nüüd alustuseks tsentrifuugida üks lõik kontsentraati, võib välja tuua järgmisi märksõnu. Hariduselt kõrgtehnoloogiline ning juhtiv. Põhjalik. Väga sügav. Psühhotüübilt ENTJ. Seinast seina kas tagasihoidlik introvert või impulssiivne ekstravert. Tegemistes kirglik ja põhjalik. Meeldib nii kuulata, kui esineda. Kirjutada. Minus on nii kunstnikku ja loogikainimest kui ka spirituaali ning neid olemusi koos kombineerides on nii mõndagi nauditavat loodud. Tööd ei kavatse ma teha. Ma sätin nii, et hobid toovad leiva lauale. Minus on mitmeid arhetüüpe, mida arendan ning naudin. Mulle meeldib olla muusast inspireeritud. Oma huvidest ja hobidest rääkimiseks jääb ühest lõigust kaugelt väheks ning need paigutame lahkesti tulevikus saabuvatesse postitustesse.

Olen osalenud mitmetes põnevates projektides, millest osad on avalikumad, teised intiimsemad. Viimane avalik ja suurem tükk oli ühes Lõuna- Eesti tootmisettevõttes, kus ma aitasin kaasa, et meie liftid, laevad ja lennukid ohutult sõidaksid. Nüüd on aeg küps, et välja tuua üks minu hobidest, mida ma ise kutsun praktiliseks psühholoogiaks. Vastavat haridust mul ei ole, aga eluülikooli on juba mitukümmend aastat ning keskmine hinne on kõrge – olen õnnelik. Kuulates, jälgides ning katsetades õpib nii mõndagi. Praegune projekt, kui seda nii võib nimetada, on kommuuni elu ning seal toimuva blogimine.

Miks kommuun? Sest see lihtsalt tuli. Ma tean, et maailmas on ebaõiglust, aga mina olen üks õnnelik, kellel on alati hästi läinud. Ilusad asjad lihtsalt juhtuvad. Mõned olemised sünnivad ja surevad rutem, teised elavad kauem. Mina olen siin, et nautida. Võis kõlada naiivselt või võltsilt, aga eks minulgi on tumedust ja kaotusi – toon need tulevikus lagedale ning vaatame koos, kuidas kuristikest üle saab.

Kommuun koosneb neljast toast ja viiest inimesest. Veikot ja Sveni ma ei tunne. Aga ma teen selle korda ning kingin neile kindlasti mõne postituse, et sa teada saaks, kui lahedad nad on. Minu tänane siiras ja aus tunnistus on, et ma olen siin Janika ning Mella pärast. Inimesed, kellega ma olen emotsionaalselt seotud olnud juba aastaid.

Kui ma täidan oma tegemiste ja olemustega terve blogi, siis Janikast võib kokku panna lausa raamatu või filmi (või oih, raamat on juba tehtud, otsige ülesse). Täna ma lihtsalt ütlen, et ma kummardan selle olevuse ees ning ilmselt on massiivne osa sellest, mida ma teiega jagan, vähemal või rohkemal määral temaga seotud.

Kommuunieluks Piusa liivaväljadel koostööd harjutamas 

Mella on kuningas. Majesteetlik ja nagu... kuskilt mujalt. Kui te temaga kohtute, siis te hüpnotiseerute. Energeetiline inimene, kes toob naeratuse näole ning lõõgastab teid pealaest jalatallani. Mella on minuga olnud seiklustel, mida teame vaid meie kaks. Kes teab, mis siit veel välja tuleb.

Proovige ära, kas isegi Mella foto suudab hüpnotiseerida

Olge tervitatud! Minu tunne ütleb, et siin teistmoodi kodus saab olema palju seiklusi. Ilu ja valu, tõususid ning mõõnasid. Tule ja seilame koos.

You Might Also Like

0 comments