Uus kodu

December 18, 2016

13. dets 2016 otsustasime Janika ja Micaga Mario juurest oma kodinad kokku koguda, et suunduda uutele vallutamata aladele. Kui ma pärast muumia õuduste toas ellujäämist taksoga maja ette jõudsin, oli Veiko juba kohal. Kiire telefonikõne tõi teadmise, et kuldse kolmiku kaks liiget jõuavad ka kohe kohale: “Oota meid ära!”, olid Janika viimased sõnad. Minutite jooksul sõitis Mica oma palju kiidusõnu pälvinud parsaga maja kõrvale parklasse, kuhu suundusin neile vastu, et aidata asju sisse tassida. Haarasime niipalju kotte käte vahele kui saime ning suundusime oma uue kodu ukse juurde, kus meie kallis elukaaslane, Veiko, meid rõõmsalt vastu võttis.

“Olete ikka head tüübid küll - ise pole korterit näinudki, aga juba kolivad sisse.”, imestas Veiko, kes  jätkas: “Kas te ikka teate, et ühel toal pole isegi ust ees? Ja pealegi, kui ma siia esimest korda sisse tulin, sain ma lausa shoki.” Olles korduvalt elanud piisavalt pikaajaliselt Keenia külas ja puutudes kokku igasuguste elutingimustega, olin kindel, et midagi ületamatult jubedat ei saanud meie uues kodus ju ometigi olla. Mul oli õigus.

Korter on kena ja avar. Kaks suurt ja kaks väiksemat tuba, lisaks ruumikas pika koridoriga esik, mõnusalt kompaktne köök ning piisavalt mahukas dušširuum koos WC-ga. Esimese asjana jäigi mulle silma, et õnneks on duššinurk taolise kaliibriga, et sinna viiekesi korraga pesema minna – kommunaalkulud tuleb ju kuidagi madalana hoida.


Minu ja Janika tuba on sama suur kui avar elutuba. Meie tuba ongi see, kus ust pole. Pole hullu, ma olen olnud ka tubades, kus pole ei aknaid ega põrandat. Ainus asi, mis täiuslikku harmooniat häirib, on see, et pool toast on haiglaselt kollane, kuid teine pool õudusttekitavalt roosa. Ära saa minust valesti aru – kollane on tegelt mu lemmikvärv ja roosa on ka väga kena värvipalleti esindaja, aga kui neid koos kasutada, on tulemus suhteliselt õõvastav. Aga iga kord, kui ma midagi õõvastavat näen, tuleb mulle meelde WC, mida ma Aafrikas olles olin sunnitud kasutama – ma ei hakka pikalt kirjeldama, millega pool seina kaetud oli ja mis värvi see oli ja mis hais seal oli; ma parem ütlen, et seal lihtsalt ei olnud potti ega vett ega paberit… - ennäe, ma sain ise ka just aru, et tegelt on see meie tuba väga ilus – isegi puitparkett on maas.

You Might Also Like

0 comments