Kuidas Janika kleidiga kõige kütkestavama koopamaalingu lõi...

January 11, 2017

Nagu ma eile kirjutasin, siis üks kleitide arvamus tuli mulle ka audioformaadis. Istusin üksi oma hotellitoas ning panin mängima ja jäin...kuulama. Mica oskab nii ilusti rääkida, et ootan huviga, kuidas ta oma taset tõstab või siis...hoiab. Iga naine peaks oma elus kord midagi sellist kuulma :) Aga mis ma ikka pikalt jutustan. KUULAKE. Audio on väga hea. Väga hea :)




Esiteks avaldan arvamust kleitide eksponeerimise osas. Sellise võrdluse professionaalsuse tõstmiseks tuleks modelli kuvada alati samas valguses ja samas poosis, et kleitide vaatajal oleks mugavam kehakatete nüanasse paremini võrrelda. See on hea mõte, et mitme nurga alt korraga näidata. Tumedad kleidid on alasäritatud ja mustri olemasolu on saladuslik...

Aga sisulise poole juurde. Naine ja tema riietus on nagu vihm ja Päike. Tihe vihm võib Päikse täiesti ära katta, aga harmoonilisemast kooslusest võib esile tulla hoopis midagi imelist – vikerkaar. Päikest peenetundeliselt ja loominguliselt vihmaga kattes võib luua kõige kaunimaid värvielamusi ja toita kauneimaid fantaasiad tuues olemisse korraga nii soojust kui värskust. Naeratust näole... soojust sisse. Kombineerides kahte kaunist võib tulemus olla midagi... müstilist ja... enneolematut.
Nõnda, nagu tantsivad vihm ja Päike, nii võivad klappida ka naine ja kleit. Seetõttu ei taha ma selles postituses kleite üksi kommenteerida, kuna mina naudin maailma laiahaardelisemalt. Sellest, et kaunilt kokku sätitud eevatütar ning kleit on head, aga mina ootan sinna juurde ka rõõmsuses surisevat õnnelikku hinge, räägin mõnes tulevikulises artiklis. Ütlen täna vaid, et mulle meeldib müstiline vihm ja kaunis Päike vikerkaarte imelises vaatemängus... Aga selleks, et ma oma hinge selle olemise ees alasti võtaks ning vikerkaarelises valgusvihmalises kunstiteoses resoneeruma ja tantsima hakkaks, tahan ma tunda siirast soojust ja loomingut.

Kuna ma tunnen Janikat juba aastaid ning olen tema hinge pikemalt tundma õppinud, on minu vastus ehk selle võrra erinev, kuna ma näen vihmade ja vikerkaarte taha. Sinna, kust tuleb soojus ja see mis mind nii tihti südamest naerma või rõõmusurisema paneb. Aga eks ma katsun siis midagi rääkida.
Mõned naiseolendid meie galaktikas on nii kaunid, et piisab vaid sellest, et nende vari sinust mööda libiseks... ja sa armud. Siin on vaieldamatult minu lemmik pilt nr. 3. Lihtsalt vaadake seda varju. Sõnu pole vaja.

Mida inimesed kleitidest arvavad, oli küsimus... Noh... Vihm on okei, aga ma siiski otsin Päikest selle taga. Ja oi, kuidas ma austan ja armastan naisi. Ilu on vaataja silmis ja südames. Seega, kui ma leian mingi kleidi ilusa või okei olevat, siis ma ei saa seda hinnata ennem, kui ma selle naisele selga saan. Ja lõpptulemus sõltub sellest, kuidas 1) see naine mulle meeldib ning 2) kui hästi kleit tema ilu kummardab.

Naistest kirjutatakse legende ja lugusid. Kõige palavamaid teoseid. Naiste üle on ka nalja visatud ning defineeritud neid erinevatel karikatuuridel nende kehaosade järgi küll omavahel kombineerides jalgu, tagumikku ja rindu. Olen märganud ka meessugupooles teatud jaotust, kus meest võib pidada kas rinna-, jala, - või tagumikumeheks. Mina kogen naist kui tervikut ja naudin eevatütre jumalikke proportsioone (olgu sulgudes öeldud minu orientatsioon – seal, kus on pikk, võiks olla pikem; seal, kus on lame, võiks olla lamedam; seal, kus on kumer, võiks olla veel kumeram ;) ). Naine on minu jaoks kui muinasujutline rännak üle mägede, külastades orge ja oaase, käies läbi kõige müstilisemad koopad ja salakohad. Muusa on kunstiteos ja... naudingutetempel.

Näed. Ei ole lihtne mingist kleidist rääkida. Ma tahan NAIST sinna sisse. Sest, kui kleit on vähegi okei lõike järgi tehtud, on naine see, kes joonistab oma varjudega hulluksajavad kontuurid ja maalib seintele armumisväärsed koopamaalingud. Naine on see, kes annab valgust ja sooja, et hõrk kleit resoneeruks ja päästaks valla vikerkaared ja liblikad.

Vaatan neid pilte siin ja ei oska muud kosta, kui et Janika on siin kõige ilusam Päike ning vihmasadu tema ümber on täpselt nii paras, et liblikad ja vikerkaared keereleks ümber tema sama siiralt kui lagiseb tema naer. Pildid 1, 3 ja 6 viivad mind kohe kindlasti... hüpnotiseeritud rännakule... Kompromissitult ja võitmatult.


Võttes eraldi need pildid ette, ma kirjutan neist rännakutest vähemalt 10 lk, kuidas see kaunitar on muinasjutuks minu hingele. Naeruks südamele. Seega ehk peaks täna pidurit tõmbama ja midagi ka tulevikku jätma. Olles väga põhjalik ja sügav inimene, tuleb mul täpsema edetabeli koostamiseks Janikaga kõigis nendes kleitides piknikul ja teatris käia. Siis ehk suudan midagi öelda. Seega jätan täna piltide eraldi kommenteerimise vahele. Ütlen vaid, et annan esikoha kõige viimasele pildile, kuna seal kummardab kleit seda naist kõige kaunimalt ja ma mäletan, kui õnnelik ja ilus ta siis oli. Naudingutetempel.



You Might Also Like

0 comments