Lihahimu


Janika kinkis mulle liha! Täiesti värsket liha, mõtelge! Kas see oli mingi vihje või siiras abikäsi mu lihalike himude rahuldamiseks? See polegi nii oluline. Tähtis on see, mida kõike sai sellest lihast perele valmistada. Jah, ma olen rõve ja vastik inimene, kes sööb liha. Ja veel naudib seda täiega! Tänu minusugustele tapetakse tohutul hulgal süütuid loomakesi, tänu minusugustele saavad paljud õilsad hinged jõhkra lõpu osaliseks. Mis seal ikka - elu on selline: karm ja ebaõiglane!

Aegade algusest saati on inimkond olnud segatoiduline. Keha täisväärtuslikuks arenguks on vaja nii taimseid kui ka loomseid toitaineid. Samas tahan rõhutada seda, kui oluline on toiduainete kvaliteet ja päritolu. Ma ei soovita tarbida liha, mis pärineb karbis kasvanud kanadelt või siis veiselt, kes on kõik oma elupäevad veetnud umbses ja pimedas laudas. Tuleb tunnistada, et see on lausa jube, mida kõike tehakse ja välja mõeldakse selleks, et toota liha võimalikult palju ja võimalikult odavalt. Parim, mida Sina teha saad selleks, et loomade väärkohtlemist vähendada, on oma tarbimisviiside muutmine - ole teadlik, mida Sa ostad ja ära raiska raha toidule, milles pole praanat. Julgen väita, et liha, mis pärineb loomalt, kes pole elu sees näinud päikesevalgust ega söönud rohelist muru või vabalt ringi liikuvaid elusolendeid, ei sisalda praanat.

Toores põdralihakäntsakas sisaldab külluses praanat, sest loom on metsas vabalt ring jooksnud ja elanud täisväärtuslikku elu siin päikese all. Lõikusin liha tükkideks ja valmistasin sellest maitsva kartuli-köögivilja vormiroa. Maitsestamiseks kasutasin Janika poolt Marokost ja Keeniast toodud maitseainetesegusid, mille tooraine on laetud säravaima päikeseenergiaga.

Aga see pole veel kõik. Janika teadis, et ühest lihakäntsakast mulle lihahimu toitmiseks ei piisa. Ta kinkis ka suitsuliha. Sellist õiget talus suitsetatud liha, mille kohta öeldakse: "Ise tehtud, hästi tehtud!". Kodune talust pärit liha on väärt kraam, mida soovitan hankida, kui soovite tarbida kõrgekvaliteedilist energiat. Suitsulihast tegin hõrgutava hernesupi. Isegi Mica, kes supisõber pole, sõi taldriku tühjaks. Kahju ainult, et Janika ise sellest söömingust osa ei saanud. Aga ära muretse Janika, ma saadan Sulle pildi sellest supist, et saaksid ette kujutada, kuidas ka Sina sööd midagi nii head ajal, mil Sa ugalit vintsutad. Kujutlusvõimel pole piire!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar