Halastamatu migreenihoog - ulme, kui hull



Tere ja olge tervitatud kõik, kes te peavalude all kannatate. Ma ei mäletagi, millal see esimest korda tuli. Või millal on olnud mu kõige hullemad peavalud. Võib-olla võin välja tuua päeva, mil ma ennast täiesti kasti jõin ning kui ma ärkasin suure pohmakaga ja peavaluga, avastasin peagi, et pohmaka peavalule lisandus mulle tollel korral ka migreen. Ütleme, et mu tunded olid fenomenaalsed. Keha hülgas kõik vedelikud/toidud, mis talle pakkuda tahtsin ja mu olemist võis võrrelda sellega, nagu vaiade rammimise masin üritaks mind maa sisse peksta...

Nii hullu ma pole enam aastaid pannud ja tegelikult tuleb tunnistada, et ma elan praegu ikka päris-päris tervislikku elu. Kuid peavalud esinevad ikka. Kusjuures ma olen viimastel aastatel osanud oma elu nõnda elada, et ma olen päris hästi magada saanud ning oma päevasid väga spontaanselt ja mitmekülgselt sisustanud. Olen märganud, et mõnikord harva tuleb mul periood, kui ma kuu aega mitte midagi nn asjalikku või etteplaneeritut ei tee. Olen täheldanud, et sellistel leboperioodidel on peavalud mind eriti sagedased külastama. Isegi 4...6 korda kuus.

Seevastu on perioode, kui intellektuaalne stressitase on päris kõrge. Näiteks preagu. Tundub, et nendel hetkedel mu aju mobiliseerib end ja ei luba valutama hakata... Sellistel perioodidel esineb mul tugevaid migreenihooge umbes 1..2 korda kuus. Eile siis oli selle kuu esimene...

Ma olen päris palju meditsiini uurinud ja see väga huvitab mind. Aja jooksul on mul migreeni osas päris tugevad poolfilosoofised seisukohad välja kujunenud. Ma väidan, et mu migreenihood ja ilmselt paljudel teil liigituvad vaimuhaiguseks. Küll ja küll on mu aju uuritud. Füsioloogiliselt on kõik vinks-vonks. Aju on korras! Mul on sportlase veri. Ma olen sisuliselt karsklane. Talisupleja ning kuigi Janika ja Mella võivad apelleerida, ma väidan, et toitun ja joon vett piisavalt tervislikul moel. Seega... vaimuhaigus.

Miks ma sellest nii palju heietan... Tahan teid harjutada järgmiste mõtetega: 1) Vaimuhaigus ei tähenda seda, et inimene on konkreetne vaimuhaigla kanditaat ja ta tuleks ära isoleerida. Minu maailmas on ka väike solvumine vaimuhaigus 2) Pean oluliseks korruta juba öeldut - vaimuhaigused võivad olla väikesed ja süütud, aga nad on vaimuhaigused 3) olla vaimselt haige on sama ok, nagu jääda nohusse või murda käeluu - pole midagi piinlikku. Lihtsalt süsteemid, ennetamine ja ravi on teine 4) Mind väga huvitab vaimne tervis ning inimolemus - tulevikus toon teieni nii mõnedki mõtted ja ootan huviga arutlusi teiega.

Tagasi peavalude juurde. Tean inimesi, kes kuumutavad enda pead, et peavalu leevendada. Mina pean seda jäätama. Kasutan selleks poest ostetud jääkotte. Muide. Kui mul reaalset peavalu esineb 1...2 korda kuus, nagu mainisin.. Siis peavalu tahab mind kimbutama tulla tihedamini. Umbes 4 korda kuus. Siis panengi jääkoti pähe ja see aitab.

Valuvaigistid - olen juba päris pikalt heietanud. Ma ei hakka täna lahkama oma filosoofiat, miks ma juba 6 aastat pole mitte ühtegi läänemeditsiini tabletti vabatahtlikult võtnud... Kindlasti tutvustan kunagi oma nägemust sellest, miks ennetamine on parem kui tuimestamine.

Massaaž. Mõnus teema. Minul on peas väga spetsiifilised ja väikese pindalaga punktid, mida masseerides on võimalik peavalu DRASTILISELT vähendada. See on väga põnev. Mul on au elada koos kuningliku inimesega, keda pean parimaks massööriks, keda ma kunagi kohanud olen. Ja ka tema ei saa minu punktide masseerimisega hakkama (kuigi kui ma konkreetselt koolitaks teda, siis ma usun, et ta skooriks. Aga ma ei tülita teda tööst vabal ajal selliste asjadega). 

Mediteerimine. See on põnev teema ja asi, mida ma olen vaid 4 aastat harjutanud. Täna ma väga pikalt ei peatu. Aga ma väidan, et olen hakanud oma kehas kogema müstilisi energiaid, mida ma vaikselt kontrollima õpin. Ma olen väga edukalt hambavalu "ära võlunud". Samuti ma olen avastanud, et ma suudan tugevat peavalu "vaimselt maha suruda" reaalselt nii, et enam ei valuta... Aga ma kogen väsimist sellel ajal.. Ma ei suuda sõnadesse panna, mida ma teen, aga ma kasutan mingeid energiaid endas... Ma suudan seda vast 5 minutit teha ja siis ma raugen. Pärast seda tuleb valu veel hullemini tagasi. Põnev igaljuhul.

Mis siis mind aitab!! Valuvaigisteid ma ei võta. Võlumises pole ma tugev. Ennetamine natuke töötab. Jääkott töötab okeilt (valu ära ei võta, aga leevendab). Ennast masseerida ma eriti ei viitsi (kui mõni kord väga hull on, siis viitsin).

Tutvustan oma valu iseloomu. Kuidas see tekib ja kuidas kulgeb? See tekib vargsi ja läheb järjest hullemaks. Tavaliselt tekib päeva keskel. Tavaliselt valutab üks pea pool. Pigem eestpoolt ja valu kiirgub tugevalt silma taha. Kuidas korda saan? Ootan, kuni tuleb õhtu ja uni mu maha murrab. Praktika näitab, et järgmisel päeval ärkan väga värskena.

Kõige hullemad on päevad, kui ma ärkan peavaluga. Siis on selge, et terve päev on pekkis. See hakkab närima ja kummitab mind ning läheb järjest hullemaks. Terve päev mokas. Ma tunnen inimesi, kellel kestab migreenihoog 2..4 päeva. Minul 99,5 % ajast kestab õnneks vaid umbes 10..14 h.

Kõrvalmõjud! TUGEV IQ langus. Olen aeglane, vaimuvaene ja rumal. Muuseas. Mul esineb ka migreenihooge, kui mul on valu kas väga nõrk või olematu. Selline paks tume tunne tuleb üle aju ning sümptomid on samad - mitte midagi teha ei suuda, aju on täiesti hangunud ja suudan ennast kõrvalt vaadata, kui tuim ja loll tükk ma olen... Üks iseärasus veel - mu füüsiline sooritusvõime on täiesti läbi - kui natukenegi jõudu näidata, läheb peavalu nii hulluks, et tapa ära...

Peavalu levelitest... Ma olen enda jaoks välja töötanud peavalu skaala 0...10

0...1 - Selline kahtlane kuma. Ilmselt migreeni ei teki ja on pigem mingi pingepeavalu
2..3 - Juba selline häirib - tekivad mõtted, et võiks parem päev olla
4..5 - Unistan, et saaks kontorist välja ja lihtsalt jalutada.
5..6 - Intellektuaalne tegevus on väga pärsitud. Parema meelega istuks pargipingil ja istuks tühja. Kuulaks, kuidas Mella ja Janika üksteist tögavad ja oleks vait.
7..8 - (eile oli see ja tavaliselt mul ongi see) - töövõimetu. Töötan ainult siis, kui mu vastutus on kriitilise tähtsusega või muusale on vaja midagi imekaunist ruttu kinkida.
9..10 - esineb mingi 1..2 korda aastas. Valu on nii meeletu, et ma vähkrlen voodis ja otsin lootusetult asendit, kus vähem valutaks. Reaalne piinlemine nohh. 10 juures esineb ka oksendamist ja iiveldamist. Pole üle 5 aasta kogenud.

Vot. Oleksin väga huvitatud, kuidas teil läheb oma peavaludega... Kuidas te neid ennetate, kuidas leevendate.. Kas tunnetate, et pigem on füsioloogiline või vaimne haigus...

http://s3.crackedcdn.com/phpimages/personalexperience/4/5/0/513450_v1.jpg

3 kommentaari:

  1. Ehk saad siit mõne huvitava mõtte:
    http://m.perejalaps.delfi.ee/article.php?id=75570237

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hei!

      Ja suured tänud kaasa mõtlemast. Sain siit kinnitust juba olemas olevatele huvitavatele mõttekäikudele...

      Ma olen väga seda usku, et valu on tulnud meid õpetama. Minu puhul aga on vastuolulisust. Tõin oma artiklis välja, et nendel perioodidel, kui mul on lebo ja vähe intellektuaalset stressi, esineb mul migreene tihedamalt... Ning kui mul on veidi karmim periood, esineb neid vähem...

      Nii. Ma olen õnnelik nii stressirohketel kui väga lebodel perioodidel. Mul on nii põnev teha asju, mida ma teen. Lihtsalt osade puhul on vastutus väga suur ja osad on sellised... spontaansemad. Selle mõttekäigu valguses ma kuidagi ei oska näha, et mis sõnumit mulle peavalu anda tahab... Võiks ju mõelda, et see on märk sellest, et ma võiks puhata... Aga kui ma puhkan, valutab tihedamini :D Ehk on minu puhul vaja mingit eriti hästi häälestatud keskteed...

      Teisi signaale mu keha ei anna. Muid valusid ei ole, mille abil suurt pilti paika panna... Eks loodan, et saan aja jooksul jälile.

      Kustuta
  2. Minul on migreenid tugevalt seotud keha hormonaalse tasakaaluga. Nooremana üritasin vahel ikka venitada, et ei võta valuvaigistit, ehk läheb üle, aga nüüdseks olen loobunud. Sest ei lähe üle ja ma ei suuda olla lihtsalt, teha produktiivset tööd või üldse midagi. Ja milleks ma peaksin end piinama kui ma tean, et saan end aidata.
    Muidugi, kui jõuan vajaliku doosi õigeaegselt alguses võtta, siis on abi, muidu aga võib ikka vinduma jääda. Olen õppinud sümptomeid aga üldiselt hästi ära tundma.
    Minul on migreenid nii, et algavad kas auraga (osaline nägemisvälja kaotus, sik-sakiline virvendus silme ees u 20 min) või ilma, aga alati silmakoopas on peamine valu, raskematel ja õnneks samuti harvematel hoogudel kaasneb ka oksendamine, haistmismeel muutub palju tundlikumaks ning ere valgus, eriti sähvatused annavad füüsilisi valuaistingu impulsse. Kodus olles on migreeni käitumisjuhend mul selline: tuba võimalikult pimedaks, aken lahti (hapnkkupuuduse tunne on), jahe geelkott silmadele-laubale, valuvaigisti sisse ja teki alla magama. Huvitav on ka see, et migreeni-uni ei ole tavaline uni. Et kui ärkan üles migreeniga ja magama lähen ja nö migreeni päevaga välja magan, siis õhtul lähen samamoodi magama, nagu tavaliselt, kuigi olen juba öö ja päeva maganud. See on nagu mingi vegetatiivne seisund, et mitte lihtsalt teadvusel olles kannatada.
    Ka minu migreenid tulevad sageli nö õigel ajal, vanasti pärast sessi või suuremat projekti, vabal päeval jne - ehk siis sageli justkui pingelanguse perioodil, mida pean ka hormonaalse tasakaaluga seotuks.
    Kindlasti soovitan tutvuda austusväärse Oliver Sacksi teostega, mis peaasjalikult kirjeldavad erinevaid haigusjuhte ning sealhulgas ka just seda, kuidas näiteks hallutsinatsioone esineb täiesti füsioloogilistel põhjustel, kuigi inimesed peavad neid pigem hullumeelsuse sümptomiteks. Väga head teosed on tal Hallucinations, Migraines, Man who mistook his wife for a hat jne. Tõeliselt huvitavalt kirjutatud teosed ning muuhulgas räägib ta ka oma isiklikest kogemustest. Minu üks isiklkkke lemmikuid. Kahju, et ta nüüd jiljuti lahkus, aga arvestades, et jõudis elu lõpul kirjutada veel ka Gratitude, siis võiks öelda, et suurepäraselt elatud elu.

    VastaKustuta