Kuidas 12-aastane tüdruk porduelu ning joomist propageerib

February 13, 2017


„Üks kaks kolm! Üks kaks kolm! JOO!! Üks kaks kolm! Üks kaks kolm. JOO!“, kiidavad Sia laulusõnad, kui muusikavideos 12-aastane tütarlaps oma nõtket keha hõõrutab. Veel naiselike vormideta kehanatuke silkab mööda tuba ringi kui laulusõnad julgustavad meid mürkidega oma kehasid äestama ning porduelu elama. Geniaalne laul ühiskonnast, kus huuli värvime demagoogiaga, nägu pahteldame meemidega ning silmad joome reedeõhtust viina täis, et see jama kuidagi alla neelata ja neerude arvelt laupäeva varahommkusse jäätmekäitlustorustikku lasta, ise nägupidi potis... Ikka selleks, et esmaspäeval uuesti maskid ette tõmmata.

Et edasi minna, räägin teile ühest oma tavast, mida ma nüüd sellel aastavahetusel murdsin, kuna minu fookus oli mujal... Ma valin endale iga aasta lõpus aasta lemmikloo. Ja tegelikult on minu seis päris nutune – eriti ei ole miskit valida... Olen muusikalises ikalduses ning inimene, kes minu hinge mõne loo toob, jääb mulle väga pikaks ajaks meelde... Sia lambilühtri loo leidsin ma ise. Aastal 2014 ning selle aasta lemmikuks ta ka sai. Ma arvan, et tegemist on äärmiselt mitmetahulise teosega, kus nii heli kui pilt räägivad teineteisele kaasa kõige läbimõeldumal moel.  Mis mind veel eriti elevusse ajab, on see, kui dünaamiliselt teos konstrueeritud on. Lugu julgustab neid, kes alkoholi abil oma maailma loovad. Infot on nii ridades kui nende vahel küll ja küll. See on lugu süütusest, armastusest, lapselikkusest ja lapsikusest. Ühes lauses korraga ilust ja valust... rumalusest ja tarkusest... Siin on palju.

 Ma ei ole koreograaf, aga pean end audiosõltlaseks. Ütlen lihtsalt, et videos tehtud näitemäng on perfektne. Juhin tähelepanu, et noor tantsija teeb video alguses trikki, mida ükski normaalse arenguga täiskasvanu ilma sobi tegemata järgi ei tee (vähemalt Eestis), kuna selle jaoks peab olema väikese kehaga. Suurepärane sissejuhatus selleks, kui noor ja puhas ta on. Mulle meeldib stseen kardinate vahel, mida mina tõlgendan millessegi uppumisena. Vaadake.

Laulusõnad on kuld. Et ma tõepoolest väga hindan seda tost ning olen põhjalik ja sügav inimene, võtangi sõnad ette ja räägin, mida ma näen.

Esimese salmi sisu – „peotüdrukud“ ei saa mitte kunagi haiget. Nad ei tunne mitte midagi. Ja kui nad saavad mingi õppetunni (mis ei toida nende rutiini), siis nad suruvad selle õppetunni alla ja lähevad edasi. Geniaalne ju.

Teine salm on jälle super – Ma olen „kvaliteetaja“ tüdruk ning kui ma kuulen sinu uksekella, ma MOMENTAALSELT tunnen armasust. Nendes sõnades on palju.

Ja nüüd jõuame refräänini, millega postitust alustasin. Pärl selle igas mõttes. Kõlab hästi ning jääb kummitama. Samuti sobib see ideaalselt joomapeole, et võimendada olemas olevat atmosfääri ning anda meile julgust teha seda, kes me oleme.

Kopin siia refrääni osa, mis on nii muusikaliselt kui laulusõnadelt VÕIMAS. Ilus-kurb-romantiline-väga tark ja õpetlik korraga. Saate aru. Siin on kõik korraga ja kõigile. Igasse arengutasemesse igale emotsionaalsele seisundile...

„I'm gonna swing from the chandelier, from the chandelier I'm gonna live like tomorrow doesn't exist Like it doesn't exist. I'm gonna fly like a bird through the night, feel my tears as they dry. I'm gonna swing from the chandelier, from the chandelier.“

No sisuliselt. Kui ma need paar rida lahti kirjutan nii, nagu mina neid kogen, kuidas see minu isikliku maailmaga resoneerub, siis ma saan julgelt vähemalt tervel lehekülje teksti. See on hämmastav, kuidas nii palju ilu ja valu on korraga ühes aegruumis.

Kolmas ja neljas salm on sellised maapealse põrgu teemalised. Hommikupohmane meeleheitlik häbilehane abikutse, kus õnnetu olevus alateadlikult tajub, kuidas ta libiseb mööda allakäigu teed, aga mõistus enam ei võta. Seksuaalselt kähedaks väärkoheldud kurgust kostuvad tühjusesse sumbuvad viinahaisused abipalved ja sinna need käävadki, kuna meeleheide ja tuimus tõstavad pead. Paiste joodud silmade vahelt piiludes kätega kompides saab kuidagi püksikud jalga ja valusaks vallatletud keha vaarub tagasi betoondžungli halastamtusse nõiaringi.

Kokkuvõttes ütlen, et tegemist on turunduslikus mõttes suurteosega. Looga, mida kuulata korraliku joomingu taustaks ning looga, mille abil maailma üle järgi mõelda. Nii ilusas kui tumedamas võtmes.



You Might Also Like

2 comments

  1. Mina sain nii aru, et see laul ei õhuta jooma ega porduelu elama, vaid selle lauluga tuletab Sia kibedusega meelde neid aastaid oma elust, kui ta pärast armastatu ootamatut surma püüdis valu minema juua. Ja 12-aastase Maddie tants on sellest, kuidas me kõik oleme mingis osas haavatavad alasti lapsed, kes ei sobitu päriselt suurte inimeste mängudesse.

    Aga no "12 aastase tüdruku porduelu" saab kindlasti klikke rohkem.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hei, mõtlev inimene! Ja suured tänud, et teistmoodi nurga alt vaatad! Sinu kommentaar on nii mitmetahuline, et inspireerib mind. Huvitav mõelda, kes Sa oled.. mees või naine.. ja kui vana...

      Kuigi ma tegelen päris paljude asjadega oma elus, siis on päris palju kohti, kuhu ma ei jõua. Näiteks ma pole üldse kursis avaliku elu tegelastega. Huvitav on kuulda Sia elulugu ja tõepoolest kõlab nii loogilises kui emotsionaalses võtmes, et just seda ta oma teosesse kudunud on.

      Sia lugu on sama mitmekülgne, nagu Sinu postitus. Seega jään ma ka selle interpretatsiooni juurde, et elavalt ja võimsalt sisse lauldud "üks kaks kolm JOO" sobib ideaalselt nendele, kelle ambitsioon on reedel pidu panna ja purju juua. Jne. Igati värviküllane teos.

      Üks andekas ajakirjanik on öelnud, et me elame klikimajanduse ajastus. Ja ta ei pea siin silmas klikiaega, vaid klikkide abil mõõdetavat edu meie infoühiskonnas. Ka meil on hea meel, kui meie postitused furoori tekitavad ning lugema kutsuvad.

      Mina isiklikult tahan ka mõelda ja sügavalt vestelda. Aitäh Sulle selle võimaluse eest!

      Mica

      Delete