Tallinn on KÜLA!



"Millal sa linna tuled?"
"Ooot...ma olen ju juba Tartus."
"Ei-ei, ma mõtlen, et millal sa LINNA tuled?"
"Ee...misasja?"
"Tallinnasse, noh."

Tõstke nüüd käsi püsti, kes ei oleks mõne põlistallinlase suust kordagi selles stiilis küsimusi ja väiteid kuulnud? Tartu asemel võite sisestada ükskõik millise teise Eesti linna/asula nime.

Või siis järgmisi mõttekillukesi.

"Seal Tartus, Võrus, Viljandis, Rakveres...või mis selle koha nimi oligi äää...Pä...Pärnus käivad asjad nii aeglaselt!!!"
"Me oleme Tallinnast, me maksame!"
"Ega seal väikelinnades kiiret pole."
"Ma ei tea, millega seal üdse tegeletakse, seal ei ole reaalselt mitte midagi..."
"Seal ei ole sellist tempot peal, nagu Tallinnas."

Ja nii edasi!  Küll ja küll olen ma kuulnud, kuidas tallinlased sarnast arvamust või eelarvamust teistest paikadest meie kodumaal esitavad. Las ma räägin nüüd enda kogemust.

Ja nüüd ongi aeg paljastada saladus. Kõik meie pere liikmed on kolkast! Maalt! Tartust, kus pole trammegi! Vana-Antslast, kus kolmetoalise korteri hind on 1500 EURi ja ostjat ei leidu, sest kes sinna ääremaale ikka koliks! Vesnerist, kus reaaalselt on kuusteist maja. Pakkisime oma kõplad ja rehad kokku ja asusime päälinna poole teele. Voki ja kangasteljed toome järgmine kord järgi. Mis teha, kui hobusega tulla ja ruun on meie maakolgaste põldude vahel meid truult teenides juba elupäevi näinud. Enne teele asumist rautasime hobuse veel talveraudadega ära, harjasime lakagi kohevaks ja panime nii endale kui hobusele pühapäevariided selga, et ikka vääriliselt sellesse paljuräägitud suurlinnasärasse sisse kapata. Tallinlased, ärge muretsege, hobuse kabjad pühkisime ikka harjaga kenasti puhtaks enne, kui suksu tuppa tõime. Me kirjeldaks veel täpsemalt, kas tulime vankri või reega, kuid kuna päälinlasi need kolkadetailid arvatvasti ei huvita, siis läheme edasi.

Nagu juba aimata võite, olen ma reaalselt terve elu täielikus kolkas elanud. Mänginud käbidega, teinud metsas lõket, ujunud emajões, maadelnud sigadega ning lakas maganud. Ja nüüd ma peatun mõne projekti raames mõnda aega Eesti Vabariigi pealinnas, Tallinnas. LINNAS, millest kirjutatakse legende ja lugusid, tekitades teooriaid, millel ma juba varasemalt peatusin. Nagu ma enne maalt tulema hakkamist läbi grammofoni krägina Genka räpploo "Tallinn" sõnadest kuulsin: "Nagu kass inna ajal hõõrub end terve Eesti vastu vanalinna müüri...". Okei.

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8a/Tallinn_christmas_market.jpeg

Ma jõudsin maalt ja hobusega siia "The City of flashing lights!" mekasse ja kohe insta minu esimene tähelepanek... MIKS TE, TEISED LIIKLEJAD, MULLE TEE PEAL ETTE JÄÄTE! Ma sõidan rahulikult omas tempos ja te lihtsalt olete mul jalus. See, et teil pole ressurssi, et siinseid külatänavaid pisut laiemaks teha ja augud korda saada, sellest ma ei hakka üldse rääkimagi. Isegi kui ma sõidan kellaajal, mil on vähem liiklust, OLETE TE MUL IKKA RISTI JALUS EES... Kas keegi oskab selgitada... Kas teil on siin 70 alas kiirusepiirang 20 või? Autol on igasuguseid pedaale. Kasutage neid.

Teine asi. Ja pange nüüd reaalselt tähele, millist psühholoogilist nüannssi ma olen oma väikestel rännakutel tähele pannud. Mis eristab agulit linnast? Linnainimesed EI VAHI SIND TÄNAVAL. Vahet pole, kas me patseerime Elvas või mõnes muus kolkas, nagu Rakvere või Võru või agulilinn Tallinn.. INIMESED VAHIVAD... Kes kuidas ja millise alatooniga või unistusega, aga vahivad... Minu jaos algab LINN sealt, kus inimestel on inimeste üledoos. Küllastus. Ja omad tegemised ja kohad, kus päriselt käia ja maailmale olulisi asju teha. Mõned isiklikud kogemused, kui ma linnas käisin - Stockholm, Manchester, Berliin. Minu elukaaslaste kogemuse põhjal, NÄITEKS KEENIA PEALINN NAIROBI või mõned LINNAD veel Aafrikas - Dar Es Salaam, Lusaka. Või ookeani taga New York ja Orlando... Vot, need on linnad.

Teate, mis. TALLINN ON NAGU TÄIELIK KÜLA!! Agul. Slumm. Geto!

Küllalt olen suhelnud maakatega, kelle unistus on jõuda Tallinna müüride vahele. Tühja! Te leiate siit samasugused matsid, kes käivad päeval tööl, et õhtul mingit odavat popcorni pleekinud kinolina paistel kurku ajada... Vahet pole.

Klienditeenindus. OKEI! Siin tegelikult on väike vahe teiste agulitega. Kõige-kõige paremat teenindust olen ma saanud metsade vahel, kus looduse rüppes elavad inimesed lahkelt oma rõõmsust pakuvad. Siis tulevad küllaltki kibestunud kolkad, kus wanna be printsessid ja ärimehed pealinna punastest katustest unistavad.. Seal me kogeme tihtilugu küllaltki kibestunud klienditeenindust. Tallinnas jaotub see kas eriti jubedaks või siis juba päris heaks. Aga ma kindlasti kirjutan teile kunagi täpsemalt. Juhul, kui ma saan kuskil paremat teenindust, kui see, mida Mella või Mica mulle  kodus pakuvad. Ei ole ju mõtet võtta ette teekonda restorani, kus sulle tee asemel keeduvett tuuakse ning kaebuse peale upsakalt öeldakse: "Hah, kas te siis ei saa aru, et te tellisitegi sellise tee või?" või siis Tallinna legendaarseimasse kaubanduskeskusesse ostlema minna vaid selleks, et lasta ületöötanud ja mingil põhjusel sügavas stressis turvamehel enda peale karjuda kui mõni minut pärast sulgemist veel oma vastsoetatud teemantpanni imetledes pole jõudnud ostumekast õigeaegselt lahkuda.

Tervitan teid julgutava looga. Eriti neid, kellel on ühe või teise kolka suhtes eelarvamusi - oleme kõik õed ja vennad. Kõik samad maakad. Aga nüüd ma lähen magama, sest homme on vaja kukega tõusta. Olen preagu provintsilinnas, Tartus käimas. Homme on vaja varakult ader kätte võtta ja isale põllu peale appi minna. 


5 kommentaari:

  1. Kirjutan kahe käega alla!
    Tallinna liiklusest rääkides - oma autokooli läbisin ma hambad ristis selles linnas, ma oskan seal suht vabalt sõita aga ma lihtsalt EI TAHA! Rõvedalt närvihaige linn, kus iga bemmi-audi-volkswagenimees arvab, et kui sa sekundimurdosa jooksul foori alt minema ei kraabi nii, et tahmalont on taevani, oled sa debiilik ja sellest tuleb sulle märku anda kõva signaalitamisega. Ma pigem sõidan kasvõi tipptunni Helsingis täiesti tundmatusse kohta aga Tallinnas liiklemist ma väldin igal sajal juhul, kui vähegi annab (viimasel ajal pole üldse võimalust olnud seda vältida muidugi). Ahjaa, ja kui keegi tuleb veel kurtma mulle Tallinna ummikutest midagi, siis ma vist naeran häbitult näkku neile :D Ausalt, tulge proovige hommikul kella 8ks Helsingisse jõuda või õhtuse tipptunni ajal Kehä I või III peal sõita, kus autoderivi on ca 4km pikk.

    Tervitustega,
    kaas-maarott nüüdseks teisel pool lompi,
    Kärt

    VastaKustuta
  2. Äkki soovid väikese külalispostituse teha teemal Helsingi vs Tallinn? :) Arvan, et see tuleks vähemalt sama mahlakas, kui meie praegune jutuke.

    VastaKustuta
  3. Kõlab intrigeerivalt, tekitas täitsa huvi. Kui nüüd aega ka leiaks. Kui ma peaksin ta nädalavahetusel valmis saama, teeme ära ;)

    VastaKustuta
  4. Teeme! Ära siis audiot unusta :)

    VastaKustuta
  5. Ma alustan kirjutamisega kohe aga päriselt - audio ei ole minu teema, selles ma veendusin juba ülikoolis :D Ma kõlan lindil nagu uksevahele jäetud sabaga kass :D

    VastaKustuta