Hoolitse oma hinge eest, aga ära unarusse jäta keha!

Igaühel on oma toimingud, kuidas keha ja hinge eest hoolt kanda. Lisaks iseendale seisavad meie mitmekülgse arengu eest siin füüsilises maailmas ka meie lähedased ja ligimesed. Huvitav, kas lisaks Sinule ja minule, neile ja meile, on veel miskit, mis meie käekäiku ja eluteed mõjutab?

Aastaid tagasi töötasin laeval. Ühel ööl möllas merel tõeline torm. Laev kõikus ja rappus murdlainete mühinal. Mind see ei häirinud. Olin harjunud tormiga ja mulle pakkus laeva rappumine pigem lusti kui hirmu. Pealegi laeva kõikumine meenutas mulle alateadlikult hälli kiikumist – seega sain mäsleval merel alati rahulikult magada.

Olles toimetanud kõik oma magamaminekueelsed rituaalid, alustades kõhu täis söömisest ja lõpetades hambapesuga, pugesin südamerahuga põhku, et toita oma keha ja hinge kosutava unega. Kui paljudel on kombeks röökida: “Tõuske, avage oma silmad, ärgake!”, siis mina ütlen: “Ärkamisest olulisem on rahulik ja sügav magamine! Ärkvelolekust on vähe kasu, kui selle taga pole küllaldast und”.

Hoolimata laeva rappumisest ja aegajalt kostuvatest raksatustest, ei pidanudki ma kaua linade vahel hõõruma enne, kui magus uni mu laugele vajus. Küljelt küljele kiikuv laev kussutas mu loetud minutite jooksul magusasti magama. Olles suikunud sügavasse unne, sundis miski järsku mu silmad avama. Kajut oli kottpime ja ma ei näinud Mati poolt liiva täis visatud silmadega mitte kui midagi. Hetk hiljem panin millegipärast käed oma näo ette, peopesad ülespoole. Ma ei jõudnud veel mõtlemagi hakata, et miks ma keset ööd nii kummaliselt käitun, kui pärast korralikku raksatust suur lõhnaõli pudel mu voodi kohal olevalt riiulilt alla kukkus – ja otse mulle pihku. “Mine pekki - kuidas see võimalik on?”, oli mu esimene mõte. Kui ma poleks käsi näo ette pannud, oleks see pudel võinud mulle kabelimatsu anda. Või vähemalt mu kena näolapp oleks, kui mitte alatiseks, siis mõneks ajaks, olnud rikutud.

Mis sundis mind järsku keset sügavat und üles ärkama ja nägu kätega kaitsma? Ma ei oska sellele küsimusele hetkel veel vastata. Võibolla oli see juhus või kokkusattumus? Võibolla oli see märk sellest, et on olemas mingisugused jõud, mida me ei näe ja mille kohta me ei pruugi palju teada, aga mis siiski kaitsevad meid ja seisavad meie heaolu eest. Kas Sinul on mõnda seika elust, mis jääb piiratud kaine mõistuse jaoks hoomamatuks? Hoolitse oma hinge eest, aga ära unarusse jäta keha!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar