Esimest korda elus frittimas.

May 15, 2017

Eile tuli Veiko mu tuppa, Hiina toitude kokaraamat käes ning pobises midagi, et võiks sealt midagi teha. Kunagi. Jättis raamatu minu voodi peale ja lahkus. Mõni minut hiljem tuli ta tagasi tuppa ning rääkis endiselt sama juttu. Ma ütlesin midagi sarnast, et hakka siis kokkama, kui tuli uus pobin, et no hakkaks, aga vali midagi välja. Ahaa! Nagu restoranis. Võtsin siis raamatu lahti ja püüdsin kõige lihtsama retsepti üles leida. Jätsin kampo seakõhu ja jamsi hoisin-talisibulakastmega, vokitud kammkarbid ja spargli shaoxingi riisiveinis ja krõbedad salehomaarid kookose-šalottsibula krõbekattega järgmiseks korraks ning üritasin leida retsepti, mille:
a) nimest ma aru saaks
b) ei hõlmaks valmistusviisi, millest ma aru ei saa

Valisin välja "Vokikooli kanavokk sichuani moodi". Misasi on sichuan, sellest polnud mul aimugi, aga kana ja vokkimine tundusid lihtsad. Viisin retsepti Veikole, Sven teatas, et tema ostab homme vajalikud koostisosad. Koostisosad sisaldasid muuhulgas Sichuani pipra teri, nakraid, hoisin-kastet ja linnusilmatšillit. Sven andis oma parima, kuid see retsept oma ulmeliste koostisosadega sai võitu. 

Järgmisel õhtul töölt koju jõudes vaatas mulle vastu järgmine vaatepilt:


"Meil ei ole kõiki vajalikke toiduaineid!!!"

Mina pakkusin välja, et teeme ikka, mis see paari erineva tšillipipra puudumine ikka väga muudab... Aga Veiko ei tee toitu, kui kõiki koostisosasid pole. Seega leidis ta kiirelt asendusvariandi: klassikaline magushapu sealiha. Sealiha meil ei olnud, aga noh, liha on liha, asendasime kanalihaga. Frittinud ei olnud meist ka kunagi keegi, aga noh...kunagi on ikka esimene kord.

Selleks ajaks, kui Veiko retsepti süvenenult läbi lugenud oli ja käed puhtaks pesi, oli meil Sveniga juba liha ja aedviljad tükkideks lõigatud. Mõned toiduained ei saanud küll täpselt järjekorras kokku segatud, aga lõpuks nad koos olid ja pannile valmis minema olid.







tegime oma takeawayd :)



Kolmekesi kokata on päris normaalne. Keegi praeb, teine lõigub ja keerab kastmeid kokku, kolmas peseb nõusid. Antud retsepti juures tuleb meie kogemuse kohaselt lõpufaasis kastet koguseliselt ikka oluliselt rohkem teha, kui retseptis mainitud on, et kogu asi mahlane ja "nagu restoranis" välja kukuks.


Kuidas meil siis frittimine läks? Veiko kommentaar: "See on ju lihtsalt toidu keetmine õlis!" Noh, saime hakkama. Vahelduseks on päris huvitav ühine tegevus täiesti teistsuguste toitude kokaraamatu järgi kokku keeramine. Nüüd, kui meie kodus on seesamiõli ja heledat sojakastet ning kuhi chillit, siis äkki valmib lähitulevikus veel mõni hiina toit. Lootust on :) 

You Might Also Like

0 comments