Kaleidoskoopiline blogi ja intervjuu Micaga

May 23, 2017

Nüüd potsatab meie blogi publikatsioonide hulka postitus, mille ette saab kirjutada ümmarguse 100. Rajad, mida mööda me kulgeme, on tõepoolest kaleidoskoopilised. Eestimaa soodest Aafrika savannideni. Inglitest termotuumajaamadeni. Vahetust ja voolavast õpetliku või skandaalseni.

Ehk on tänase juubeli puhul ning minu viimaste postituste valguses paras aeg endast pisut rääkida. Enda põgusa tutvustuse tegin ma juba oma kõige esimeses blogipostituses, aga toogum tänane kirjatükk tunnetust nendele juurde, kes sellest huvitatud on. Väikene intervjuu iseendaga.
https://i.ytimg.com/vi/T5Ap6rkyBHY/maxresdefault.jpg


Tere Mica. Kes sa oled?

Tere! Kui minu igast eluaastast lehekülg kirjutada, saab päris suure peatüki. See on küsimus, mida me peaksime endalt tihti küsima ja tegelikult võimalikult hästi vastata oskama. On ka targad öelnud, et tunne ennast. Ütleme täna nii. Olen inimene. Murede ja rõõmudega, nagu teisedki. Entusiastlik, optimistlik, mitmekülgne, sügav. Võite googeldada „ENTJ“. Seal on ka midagi kirjas.

Kas sa oled uskilik?

Nagu, et usun pühades raamatutes defineeritud Jumalat või jumalaid?

No näiteks.

Keegi naisolevus ütles mulle kunagi, et usk on kõige tähtsam. Ja ühes vinges filmis öeldi lause „see on see, millesse ma olen teinud valiku uskuda“. Ja kummagi nende puhul ei peeta silmas konkreetselt jumalatesse uskumist. Ükskõik, millesse. Näiteks sellesse, et homme tuleb ilus päev. Ja ma pean neid mõtteid oluliseks.

Mis puudutab näiteks piibliteemalisse usku, siis ma olen kõrvalt vaadanud padukristlasi ning paduteadlasi. Ning nad mõlemad on teinud valiku millessegi uskuda ning nad hoiavad oma usust võimsalt kinni. Sealjuures oma silmi sulgedes või väliskeskkonda rünnates, kui sealt tuleb infot, mis nende usku kõigutada võib.

Mina isiklikult usun täna, et piiblis kirjutatud maailma mudelit ei ole võimalik teadusliku meetodiga välistada. Ning vastupidi. Piibli usklikud võiksid olla avatumad muudele universumi versioonidele. Vot.

Mina isiklikult olen valinud uskuda sellesse, et meie universumis olev aine allub reeglitele. Kehtib loogika, matemaatika ning füüsika.
Minu puhul jaguneb veel kaheks see, mida ma täna usun ning see, millesse ma väga uskuda tahaks, aga oma teadmiste (või hoopis piiratuse) valguses ei ole lihtsalt (veel) võimeline.

Millesse sa siis uskuda tahad?

Oh, see on meeletu teema jälle. On nii palju pisikesi asju ja samas niivõrd suuri, mida ma ise vaevu hooman. Ma mõtlen väga palju inimkonna ja õnnelike ja tervete tsivilisatsioonide peale. Üks asi, millesse ma usun, on see, et inimkond saavutab Kardashevi level 1 taseme. Michio Kaku ennustab, et see juhtub selle sajandi lõpuks. Lühidalt – seda tsivilisatsiooni iseloomustab ühtne planetaarne valitsus, ühtne keel ning (taastuv)energia väga arukas ja külluslik kasutamine. Ja siit edasi saan ma vastata, millesse ma uskuda tahan – ma tahaksin väga uskuda, et see tee level 1 tasemele poleks nii debiilne ja korrumpeerunud, nagu praegu paistab ning et kui see level saavutatakse, ei toimu rahva kaudset või otsest orjastamist...

Ok ok.. Paistab, et sa oled filosoof?

Vastavat haridust mul pole, aga no.. Aga ütleme nii, meeldib mõelda ja õppida. Võib-olla on filosoofi asemel parem termin „futurist“.

Millisesse homsesse me siis sinu arvates astume?

See küsimus väärib väga mitmeid peatükke ja postitusi. Kõigepealt ütlen, et ma olen märganud, et me katsume maailma hoomata läbi tehnoloogia ning läbi sotsiaalsete protsesside. Ja need on väga keerulised ning ultimate proffi pole olemas. Ma ise olen tehnoloogia valdkonna inimene, aga teen endast parima, et mõista ka sotsiaalset poolt.

Millesse ma olen oma uuringute valguses hakanud uskuma, kõlab järgnevalt. Sellel sajandil elame me läbi 3 tehnoloogilist revolutsiooni – Lokaliseeritud tootmise arenemine (tooted muutuvad odavamaks ja vastupidavamaks, läbimõeldumaks); Tehisintellekti loomine; Brain – tro Brain kasutajaliidese loomine, ehk aju otse arvuti külge ühendamine. Järgnevad põlvkonnad astuvad maailma, mis on täis erinevaid ohte, aga samas ka naudinguid. Kindlasti tõuseb tervelt elatud aastate arv ning eluiga.

Kas sa Marsile lähed?

Raske küss. Elon Musk teeb tõsist tööd, et Mars koloniseerida ning ma usun, et see õnnestub varem või hiljem ning seda tehakse nii teaduslikel kui ka eksistentsiaalsetel eesmärkidel. Marsile võiks need minna, kes ei karda tööd teha, tahavad kaalust alla võtta ning naudivad punat värvi taevast.

Ahja. Mulle meenub ühe rootsi teadlase töö. Ta liigitas inimesed nelja levelisse. Lõkkelevel, elektripirni level, pesumasina level ning lennuki level. Keskmine eestlane elab pesumasina levelis ja see on VÄGA HEA level. Marsi koloniseerimine arendab kõvasti lennunudust ning langetab hinda. Lisaks tavalendudele tulevad käiku suborbitaalsed lennud (pool lennu ajast viibid kaaluta olekus ja näed imekianist vaadet Maa peale alla). Usun, et sajandi keskel elavad rikkama otsa eestlased lennukilevelis ning maailma on juurde tekkinud raketilevel. Keskmisel eestlasel on mõistliku hinna eest võimalik Kuu peale puhkama minna. Ma tahaks küll Kuu peal teivasthüpet proovida või batuudil hüpelda... Voops... Ma kipun vahel lobisema.

Ok, jah. On näha, et seda ulmet võid sa päris palju lobiseda. Mis hobid sul on?

On keerulisemad hobid ja hoopis lihtsad. Näiteks ma mingi vahe katsusin raketimissioone välja arvutada nii palju, kui mu mõistus võttis. Sealsamas ma võin metsas mööda jõgesid kahlata ja koolmekohti otsida ning koos koeraga huntide poole ulguda, et pärast siis lõkke ääres mõelda, et kelle silmad sealt taamalt vastu helgivad. Praegu, muidu, on meie metsades linnulaulu kulminatsioon, mis mai lõpu poole hakkab pisut vaiksemaks jääma.

Mis veel?

Pilti meeldib teha. Taimed ja tüdrukud on ilusad. Ja maastikud ka. Pigem pildistan sahtlisse. Ja.. Tegelen tervisespordiga. Teen sitkust, jõudu, täpsust ja natuke staminat ka. Massaaž on huvitama hakanud viimastel aastatel. Leiutan tehnikavärke... Ja blogis nokitsen nati ja...

Blogist rääkides ongi paras aeg küsida, et mis sa postitad artikleid, mis teistele haiget võivad teha?

Mhmh. Tean seda konkreetset teemakohast artiklit. Ma arvan, et me peaks selle asjaga meile kõigile aega andma. Sest ma olen seda juba proovinud selgitada ning ilmselt nüüd ka väga palju paremini ei oska. Mul on endiselt kahju nende pärast, kes valu ja tumedust kogesid ja kogevad ning ma elan neile kaasa. Olen nende jaoks olemas või kui nad soovivad, siis mitteolemas, peaasi, et nende teekond õnnelikult jätkuks.

Aga sa konkreetselt valetasid lugejatele!?

Ma ei taha seda nii kommenteerida ise täna. Kindel on, et ma alahindasin reaalsust, et blogi lugejate hulka on tekkinud inimesi, kes minu olemust ja mõtteid veel päris hästi ei hooma kuid kes vägagi kaasa elavad. Postitus oli tehtud vähikuu raames ja uskuge mind või mitte, mõeldes inimestele ning austusest kannatanute vastu. Paneme selle praegu pausile ja anname aega. Sellised võimsad emotsionaalsed olukorrad tuleb veidi maha rahustada. Tarkus Jaapanist. Töötan selle nimel, et tulevikus kannatusi vältida. Sest see pole kindlasti eesmärk.

Ok. Räägi, kuidas sa leiba teenid.

Tudengipõlves toimetasin elektroonika müügiga. Nüüd viimastel aastatel olen seotud olnud ülikooliga ning tehnoloogia õpetamisega. Toimetan meie ühiskonna köögi poolel, kus aitan luua süsteeme, mis meie igapäeva elu paremaks teevad.

Kas sa siis oled insener või keegi muu asjapulk?

Ma leian, et oluline ei ole see, kes me oleme, või mis paberid meil on. Tähtis on see, mida me teeme või teha püüame.

Usuga seoses meenub veel, et kas sa ufosid usud... Või mingieid muid imelisi asju... Nõidasid ja vaime ja...

Ufot olen ma oma silmaga mitu korda näinud, aga sellest ma täna täpsemalt ei räägi. Ilmselt sa pead praegu ufo all silmas maavälist mõistuslikku elu... Muuseas viimasega olen ma tegelenud magistritöö tasemel (hetkel kaitsmata). Ma usun, et universum kubiseb elust. Ning toetan NASA seisukohta, et elu kosmoses pigem on süsiniku ja vee baasil. Detailidesse laskumata. See, kas nad siia on maandunud või maanduvad või kas nad on ehitanud meie püramiidid, seda ma kommenteerida ei oska. Mida ma öelda oskan, on see, et need, kes suudavad meie juurde lennata, omavad nii meeletut tehnoloogilist taset, et meil ei ole neile mitte midagi pakkuda. Seega kõleab loogiliselt, et nad ignoreerivad meid. Nagu mina ignon metsas sipelgaid. Kui ma lähen ja kingin neile süüa, siis nad ründavad mind ka. Lollid ja rumalad. Saavad šhoki minu tulekust. Ma parem ei surgi neid üldse.

Aga nõiad ja võlumine?

Päris müstilised teemad meil täna. Aga olgu. Panni ostmisest olen juba postitanud ja mõned üldhariduslikud postitused on veel olemas. Ma ütlen nende asjade kohta täna nii. Ma elan oma elu ning naudin hetke. Õpin ja arenen ja ehitan, nagu oskan ja väga hulluks ei aja ennast millegi suurega. Aga seni, kuni universumi mudel on tundmata, on kõik võimalik. Vaimud ja nõiad ja tulnukad ja jumalad jne. Ning juhul, kui me elame arvutiprogrammis (ning kullakesed, seda väidet pole ka võimalik ümber lükata), nagu näiteks Matrixi filmis, siis on absoluutselt kõik võimalik, mis meile väljastpoolt ette kirjutatakse.

Kas Maakera on lapik?

Ma lähen intervjuu algusesse ning toon välja, et ma usun 1) loogikasse, 2) matemaatikasse ja 3) füüsikasse. Maakera saab lapik olla AINULT siis, kui me elame arvutiprogrammis. Sellesse programmi on siis sisse kirjutatud füüsika, mis võimaldab eksisteerida lapikutel planeetidel. Siiani olen ma kõigega päri.

Lisaks sellele on siis sinna maailma programmeeritud ekstra kiht koodi, mis 1) sunnib meid lapikut maailma kogema ümmargusena ning 2) teeb orbiidile lennutatud tuhandetele satelliitidele sama - need liiguvad mööda sirgjoont või mööda nelinurka, aga kogevad seda, et nad liiguvad mööda ellipsit või ringi.. EHK SIIS - 1) insenerid ehk jumalad on näinud kõva vaeva, et teha lapikud maailmad. Siis 2) nad näevad vaeva, et meile silmele tõmmata hoopis midagi muud. Ja siin on tõsine loogika konflikt. Lihtsam on meile KOHE kirjutada maailm, mida me kogeme nii, nagu neil vaja on. Ühesõnaga. Ma olen väga avatud ja sõbralik, aga loogikavastast pläusti pole mulle mõtet ajada.

Sa rääkisid massaažist. Mediteerinud ka oled?

Jah, olen, algtasemel. Siin on tegelikult palju põnevat, mida kogenud ja õppinud olen. Mingi hetk, kui mahti saan, kirjutan blogisse järgnevatel teemadel: Seksuaalenergiad; multiorgasmiline mees; multiorgasmiline naine; ning kui lisakogemust saan, siis valudega seotud teemad; vaimne tervis.

See seksiteema on jälle võimalus vedrud ülesse keerata, jah?

Ei ole eesmärk. Maailm on väga põnev ja õppida on meeletult. Meie sees jooksevad energiad, mis on infoühiskonna taustal väga ära kapseldunud, väärastunud või hääbunud. Me ei tea, eriti naised, milleks me võimelised oleme. Naine on naudingutetempel. Seks ei ole tabu. See on ilus ja ehe. Aga meie maailm on selle peapeale pööranud ja me oleme väga segaduses.

Et siis oled tantraguru?

Ei ole. See nõuab aastaid pühendumist. Ja palun mitte tantrat segi ajada mingite seksiõpetustega, nagu näiteks Kama Sutra... Tantra jaguneb vasaku- ja paremakäe tantraks ning jah, tantra on seotud ka seksuaalenergiatega, kuid fookus pole kintlasti mitte seksil. Need, kes ennast tantrakunnide pähe müüvad siin läänes, teevad lihtsalt vastavat turundust. Ja kui te tunnete, et te tahate midagi põnevat kogeda, soovitan täitsa osa võtta nende kursustest. Aga õppige tausta juurde.

Aga mis on siis multiorgasmiline mees või mis probleemid meil selle seksiga on?

Tegemist on massiivse teemaga, mis väärib eraldi peatükke ning neid on enne mind ka kirjutatud. Proovides meie problemaatika ühte lausesse panna – mehed on pornost pimestatud ning sõltuvuses seemnepurskest, naised on pressitud meedia ja porno poolt sepistatud ebareaalsetesse standarditesse, segaduses ning madalas kokkupuutes naisega ning seksuaalenergiaga enda sees. Pikemalt ma täna ei räägi, sest muidu me jäämegi siia.

Ok. Aga lõpetuseks. Mida sa lugejale lõpetuseks öelda tahad?

Hmm. Nautige hetke, aga suutke pisut ka homse nimel nokitseda. Asjad lähevad paremaks. Heh. Mu emal juhtus täna huvitav lugu. Poeletis keegi neiu hoidis närbunud rabarbereid peos ja küsis müüjalt, et kas paremaid ei saaks, et nii ulmeline tung on kooki teha... Ema märkas seda ja nägi, kui mädand need rabarberid on ning kui ta kuulis, et poest on hea kaup otsas, ta lihtsalt tegi naisele ettepaneku, et tule sõida minu auto järel, ma lihtsalt annan sulle ilusad rabarberid. Ja andiski. Väga ilus lugu. Julgege peeglisse vaadata ning peegeldage teistele ka. Austusega. Eks mul on teile veel öelda nii seda kui teist, aga paneme need tulevikulistesse postitustesse.

Head!


You Might Also Like

1 comments

  1. Michio Kakut või Mark Stevensoni lugedes võib tõepoolest tulevikunägemus muutuda ägedaks positiivse alatooniga "Tomorrowlandiks" ja tõsi ta on, et minagi naudin kõiki neid teaduslikke ja vähem teaduslikke käsitlusi, kuid kui ma vaatan eilset ja tänast maailma, siis selle positiivse "teadlased ja loomeinimesed, insenerid ja vaimse tee rajajad" kuvandi rikub ära tõrvatilgake - inimese sügav tume olemus. Nimelt olen mina alati tahtnud loota ja arvata, et inimesed on sisimas head, sest mina ju olen - ma ei taha teisi kuidagi kahjustada ja ka konflikti puhul soovin selle lahendada või eksisteerida kumbki omaette. Aga tegelikult kahjuks inimesed ei ole sellised ja seda näitab meile ajalugu. Ja tänapäev. Kui praegu on olemas inimesed, kes piinavad red roomides avalikult teisi, vägistavad ja väärkohtlevad lapsi, naisi, mehi, loomi, kes lasevad iseennast õhku koos mitmete teistega lootuses pääseda 70 neitsi juurde (arvates et, jumala silmis on nad selle kogu täiega ära teeninud)...ja see kõik üksikisiku tasandil, rääkkmata suurematest süsteemidest, kus paljud mutrikesed teevad tööd raha nimel, mis aga ometi kahjustab meie keskkonda, teisi inimesi ja loomi tohutul moel. Siis kahjuks ongi nii, et meelelahutusena naudin sci-fi'd ja kõiki tehnoloogiaavastusi, sisimas aga olen hakanud kaotama usku inimkonda.
    Rääkides lähitulevikust, siis soovitaksin vaadata sarja Black Mirror (kui juba ei ole näinud), kus iga osa on eraldi lugu ja mis kirjeldab pefektselt juba meie lähitulevikus toimuda võivat erinevate lugude näitel. Hästi kirjutatud ja teostatud. Sisuliselt inimese tumeda poole ja tänapäeva tehnoloogia (või ideetasandil olevate asjadega) edasiarendustega põimitud lood.. Kindlasti väärt vaatamist! Vaid esimene osa selle koha pealt nõrgem, et kindlasti vaadata ka teisi ja tegelkkult polegi järjekord oluline.

    ReplyDelete