Mis juhtus Eedeni aiaga?

Õiteeheteis ja lopsakast rohelusest lookas Eedeni aed oli hakanud närbuma. Kunagi oli see olnud tulvil headust ja armastust, rõõmu ja naeru, hoolimist ja abivalmidust, koostööd ja arengut. Nüüd ussitas seal kõikehaarav stagnatsioon, hirm, vale, kuulujutt, ärapanemine, võimu kuritarvitamine ja teiste süüdistamine. Kuivanud lehti ja oksaraage vedeles igal sammul. Päike oli juba ammu pilve taha varjunud, et mitte näha seda ebaõiglust ja korralagedust. Isegi kuu peitis end pilvelõhkujate taha, et mitte olla hingematvate kuritegude tunnistajaks.  Täispuhutud madu oli end keeranud ümber kõige võimsama puu ja pitsitas seda nii, et tal endal hing kinni oli jäämas. Ussikese ümber leidus hiiri, kes puhevil roomajale ise suhu jooksid ja seega kurjajuurele elujõudu andsid...

Meie võimuses oli taandareng peatada ja liikuda koos aiaga seninägematu külluse ja hiilguse suunas. Looja loomingusse ei tohi niisama tungida. Vaja on luba. Omades korralikku visiooni, mida toetasid tõhusad meetmed ja ettepanekud, saadeti loojale plaan Eedeni aia päästmiseks. Looja vaid hurjutas  pisut…

Keegi ei tohi Looja loomingut kahtluse alla seada. Veel vähem seda hukka mõista. Karistuseks tõusid meeletud vetevood, mis haarasid mu endasse ja keerutasid mind kui pesumasinas, takistades õhu juurdepääsu kopsudesse. Ma ei saanud hingata! Ma unustasin hingamise sootuks. Mind haaras täielik meeltesegadus. Mõned kutsuvad seda ka transiseisundiks. Kui mul tuli meelde taas hingata, tundsin, kuidas kogu maailm mu ümber ja mu sees on segi paisatud. Maapind kadus mu jalge alt, mille tagajärjel kukkusin kuristikku, kus põlesin ainsa silmapilguga tuhaks. Seejärel saadeti mind kosmosesse, kus pöörleva leekides rattana tiirlesin ja keerlesin niikaua, kuni kõik põlemisväärne oli täielikult tuleroaks saanud ning kõik ülejäänu muutus külmaks jääkamakaks. Jääkamakana heljusin universumis tähtede vahel seni, kuni põrkusin juhuslikult hiiglasliku Jupiteriga, mille tulemusena pudenesin miljardiks tolmuteraks. Tähtedevaheline tolm lendles igas suunas laiali ja keegi ei teadnud, millal kübemed taas kokku saavad.

Valgusvoog meelitas ligi kõik laialipillatud tolmukübemed ja koondas kokku kohta, kus pidin saama taasloodud. Eelnev purunemine ja sellele järgnev restruktureerimine on värskendav, arendav ja vajalik kogemus. Nüüd olen seal, kus olema pean! Kas jõuan ka sinna, kuhu jõudmiseks andsin kunagi lubaduse? Õnneks võin ma igal hetkel oma meelt muuta. Vahepeal on ka Eedeni aias toimunud suured muutused. Veelgi suuremad muutused on ees. Kas oled valmis muutusteks? Mida saan mina teha selleks, et kogeksid muutusi, mida oled juba aegade algusest saati igatsenud? Mida saad Sina teha selleks, et kogeda muutusi, mida oled juba ammu soovinud?


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar