Õudusunenägu AKNE

Oot, kas ma sain ikka õigesti aru, et Sa oled valitseja lemmik. Sa saad kõik, mida iganes Sa tahad. Sind pärjatakse üle privileegide ja aupaklikkusega. Sind kutsutakse pidulikele õhtusöökidele ja kuhjatakse üle kingitustega. Sulle andestatakse kõik Su üleannetused ja reeglite rikkumised. Iga Su soov on valitsejale täitmiseks… Aga Su ainus soov on olla koos Temaga… Sa loobud kõigest selleks, et olla koos Temaga…? Mis Sul viga on? Hämmastav…

Põhikoolist alates on mind vaevanud akne. Päris rõve on punnivinnilisena ringi käia. Veel hullem on hommikul üles ärgata ja avastada, et öö jooksul on mitu vistrikku juurde tulnud ja pool nägu põhimõtteliselt mädaneb, kuna naha all punnitab valge ollus. Tegelt on päris äge neid punne pigistada. Mulle täitsa meeldib vinni servi pitsutada nii, et valge löga suure kaarega välja pritsib. Seda ärge kodus muidugi kunagi järgi tehke, sest esiteks võivad jääda armid. Teiseks satuvad bakterid naha alla ja kolmandaks ajad küüneviha sisse ning ähvardab oht päris kärna minna.

Mäletan, kuidas riidehoiutädi jagas oma elutarkust: “Ära muretse pojake! Kui naise võtad, siis vinniviga kaob iseenesest.”. Kah, mul elutarkus! Võtsin naise, vinnid ei kadunud. Võtsin mehe, vinnid ikka ei kadunud. Pole mul nendest meestest ega naistest mingit tolku.

Aastaid tagasi läksin nahaarsti juurde, kes väitis, et teaduslikud uuringud on tõestanud, et aknet põhjustab hormonaalne tasakaalutus. Teaduslikud uuringud my ass. Uuringud näitavad kord ühtesid, kord teisi tulemusi. Igaüks tõlgendab resultaate nii, nagu neile parasjagu kasulik on...

Mina avastasin, et toitumine mõjutab aknet olulisel määral. Iga kord, kui olin tarbinud piima- ja nisujahutooteid, olid vinnid väljas. Võisin juba kindel olla, et kui vanaemale külla läksin ja ta mulle maailma parimat pitsat, pannkooke, rabarberikooki või kaneelirulle vaaritas, siis järgmisel päeval tervitas mind peeglis hunnik pisvinne. See ei ole ju normaalne. Katseeksitusmeetodi käigus loobusin jäätisest, jogurtist, kohupiimast, saiakestest, koogikestest, küpsistest, shokolaadist jms – tulmuseks oli puhtam ja kenam näonahk. No mis elu see on? Ma peaks täis tainas olema, kui loobun mingi akne pärast kõikidest oma lemmiktoodetest.

Õnneks pakkus mu nahaarst välja lahenduse – Roaccutane ravikuuri, mis on nii kange preparaat, et võib maksa täielikult tuksi keerata. Olen kuulnud õuduslugusid, kus inimesed on saanud tõsiseid tüsistusi ja räigeid tervisekahjustusi Roaccutanest. Üks mu sõbranna ei lubanud mul mingil juhul seda ohtlikku teekonda ette võtta. Olles elus näinud nii mõndagi – mõni sureb klaasitäie vee joomise tagajärjel ja mõni saab metsas jalutades lambist värkeõhumürgituse – otsustasin oma elu teadlikult ohtu seada. Riskisin lausa kahel korral, kuna esimene kord oli küll mõjus ja nahk sai korda, aga aja jooksul tulid mädakolded ikka tagasi. Arst ütles juba alguses, et enamasti piisab ühest ravikuurist, aga mõnikord on vaja kahte.

Teine ravikuur sai just läbi. Nahk on puhas ja jumekas. Roaccutane nimelt põhineb A-vitamiini preparaadil, mis pruunistab nahka. Ka porgandis leiduv A-vitamiin annab nahale jumet. Ka seekord esinesid kõrvalnähud, nagu limaskesta kuivus ja sellest tingitud ninaverejooksud. Vinnivaba naha nimel olen ma nõus pisukesest verest loobuma küll. Huuli pidi ka kogu aeg niisutama. See andis teistele põhjust mõnitada: “No, kelle jaoks Sa, Meelis, jälle oma huuli võõpad?” Eks ikka Tema jaoks, kes on nõus minu nimel valitsejast ja kõigest sellega kaasnevast loobuma…



3 kommentaari:

  1. Leidsin su blogi oma blogi statistika kaudu - sinu kaudu nimelt üsna palju klikke minu omale tulnud.

    Lugesin selle postitude läbi ja mõtlesin, hmm. Tuli meelde, kuidas põhikoolis olin bussi peal ja üks vanatädi tuli minu käest ehmunud näoga uurima, et kus ma, vaene laps, nii suures tulekahjus olen olnud, et nägu on põletusarme täis?

    Khm!

    Sest ma ei olnud tulekahjus olnud. Mul oli lihtsalt nii palju vistrikuid, et vanatädi arvas, et ma olen põlenud.

    Teismeeas ei ole väga tore selliseid kogemusi ja ütlemisi saada :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Muideks, minu vistrikud läksid ära, kui arst mulle "beebipillid" välja kirjutas. Seitseteist olin. Hormoonide kordaajamiseks. Ja tõesti läksid umbes kuu ajaga ära...

      Kustuta
  2. Tänan jagamast, Maria! Mõnikord tõesti inimesed ei mõtle, kui haiget nad oma sõnadega teisele teha võivad - eriti, kui sõnumisaaja on õrnas eas. Samas on tädikese siiras mure ja kommentaar täiesti loomulik - eriti kui tegemist pole nutitelefoni zombiga. Viimased ei paneks isegi tähele seda, kui bussis lämbuma hakkaksid... Mul on hea meel, et naha nii kiiresti korda said. Huvitav, kas beebipillid aitaks ka poistel vistrikest lahti saada? :)

    VastaKustuta