Sveni Kokkuvõte purjeregatilt

July 03, 2017

Siin lõplik kokkuvõte purjeregatilt. Kes algust varem lugenud, kerige aga alla poole. Nautige!

Esimene päev, 22.06
Välja sõites valas abikapten kohe sortsu rummi Neptunile ja igaüks pidi lonksu võtma.  Mina läksin  rooli. Moodustati meeskonnad – kolm inimest vahis, ülejäänud puhkavad. Üks neist roolis, teised tegelevad pautimisega ja sätivad purjeid. Meeskond on vahis 2 tundi, siis 4 vaba. Kapten on alati saadaval ja tema käest võib ja peab alati abi küsima. Tuul on üle 10 m/s, lained meeletud. Laeva kiirus muljetavaldavad 9 sõlme. Laev loksutab tugevasti ja laineid rammides pritsib vett tekile. Kõik on merehaiged peale kapteni ja abikapteni. Salongi minna ei saa, seal hakkab kohe oksele. Tekil on enam-vähem ok, tuleb pilk kauguses hoida. Suht rõve olla. Mina siiski oksendamisest pääsesin, kuid palju puudu ei jäänud.

2. päev, 23.06
Kell 4 sain magama, ärkasin kell 10. Ilm on rahulik, päike paistab, kerge briis puhub. Spinnaker üleval. Lõunaks kadus tuul sootuks ja pidime kasutama mootorit, et edasi liikuda. Võtsime tekil päikest, on mõnus ja palav ilm. Tänasest teeme vahis 3 tundi, siis 6 vaba. Süüa teeme nii, nagu juhtub ja kes teeb, teeb kõigile. Halva ilmaga sooja sööki ei tee, siis sööme võileibasid, müslibatoone ja muid kuivikuid. Vabal ajal loen Janika kingitud raamatut “Alkeemik”, mis on väga huvitav ja kaasahaarav.

3. päev, 24.06
Ärkasin kapteni karjumise peale, on suht kuri, sest keegi meist eriti purjetada ei oska ja tingimused on pehmelt öeldes kehvad. Ilm on jälle tormine, sajab ka vihma. Kuskilt lekkis vett ja voolas salongi teleka tagant. Kapten arvab, et meie oskamatu pautimise tõttu on miskit ära lõhutud. Minu vahis oli lihtne, tuul oli sellise nurga all, et purjeid ei pidanud kordagi sättima. Tuli ainult rooli hoida. Meil on ka automaatrool, kuid üldiselt juhitakse käsitsi.

4. päev, 25.06
Kell 6 hommikul jõudsime Kalmarisse. Sõitsime silla alt läbi, mis ühendab Kalmari ja Ölandi saart ning on 6 km pikk. Sai lõpuks pesta ja sauna. Saun küll oli üsna jahe, kõigest 60 kraadi. Kuid kuuma veega mitme päeva mustus maha leotada oli mõnus. Purjekal on ka kitsas duširuum, kuid vesi on äärmiselt limiteeritud ja duši võtta pole soovitav, ehkki keelatud see pole. Keegi igatahes pole purjekal duši all käinud.
Käisin Kalmari vanalinnas ringi. Huvitav on uues kohas ringi kõndida ja linna vaadata. Peale mitut päeva loksumist tekkis maa peal nn maahaigus, et seest hakkas keerama ajas iiveldama. See on vastupidine efekt merehaigusele, kui loksumisega oled harjunud.  Õhtul tuli St Iv’i meeskond tutvumisõhtule. Kui meil on meeskonnas 10 inimest, siis neil 8. Tutvusime ka teineteise jahtidega. Meil on uus ja modernne, neil vana ja klassikaline. Kord on neil päris range laevas, meil üsna vaba õhkkond.

5. päev, 26.06
Kella kolme ajal päeval sõitsime välja. Laine oli eriti vastiku nurga all, tagus laeva, ankur ja ankrukett kolises, magada üldse ei saanud. Roolimine tuleb mul ikka suht halvasti välja, aga abi pole ka eriti. Teisest kahest mu tiimist pole eriti abi ja kapten tahab ka magada, seega pean üksi hakkama saama.
Meeskond saab veel hästi läbi, kuid eestlaste ja venelaste vahel on teatavat teravust tunda. Loen oma raamatut ja naudin hetke. Vaatamata raskustele on kogu ettevõtmine ikkagi täiega lahe.

6. päev, 27.06
Pärastlõunal jõudsime Ystadisse. Sauna siin ei saa ja duši eest peab ka maksma. 4 min on umbes 1€. Peab kaardile raha peale laadima ja duši all kaardi läbi tõmbama ning sekundid hakkavad maha jooksma, nagu autopesulas.
Käisime baaris söömas ja õlut joomas. Öösel sõidame välja.

7. päev, 28.06
Kell 4 hommikul andsime otsad, sest nii ei pidanud sadamatasu maksma. St Iv väljus kell 3  ja nii pidime ka meie tegema. Kapteni telefonis on kaks aega: nii Eesti kui kohalik aeg. Mõtles, et paneb äratuse kohaliku aja järgi kella kolmeks, a telefon mõtles, et äratab Eesti aja järgi ehk tund aega hiljem. Nii ajaski kapten alles kell 4 kargu alla ja avastas, et kõrval on tühi kaikoht. Üks tüüp patseeris ringi ja kapteni arupärimisele, et miks ta teisi üles ei ajanud, kui nägi Iv’i lahkumas, mõistlikku vastust ei tulnud.
Niisiis, lahkusime Ystadist ja suundusime Helsingori. Selleks läbisime Falsterbo kanali. See on väike kanal väikelaevadele. Seal on ülsestõstetav sild, mis avatakse igal täistunnil. Jäime kümmekond minutit hiljaks, kui sild suleti. Pidime tunnike siis kanalil vaikselt tiksuma, et uut võimalust oodata.
Järgnevalt sõitsime Öresundi silla alt läbi. See on ligi 8 km pikkune sild, mis ühendab Taanit ja Rootsit. Muide, ETV’l jooksev sari „Sild“ on just selle silla kohta. Sild on kahetasandiline, kus alumisel tasandil on raudtee ja ülemisel neljarealine maantee.
Kogu tee oli ülihea purjetada. Tuul oli suht tugev, niiet laeva kiirus oli ligi 10 sõlme, kuid LAINEID EI OLNUD. Ehk ei loksutanud ja roolida oli megahea ning meeskond sai magada. Ma kasutasin kohe juhust ja roolisin suht pikalt, 4-5 tundi.
Lõunaks jõudsime Helsingori sadamasse, mis asub Taanis. Sadam on purjekaid täis, niiet vaba kohta pidi tükk aega otsima. Lõpuks ühe leidsime kuskilt tagaotsast. Keegi sadamas rääkis, et homme algab siin mingi kohalik regatt. See seletab nii mõndagi. Käisin Kronborgi lossis, mis on „Hamleti“ tegevuspaigaks. Külastuse ajal toimusid seal ka lühikesed „Hamleti“ näidendistseenid, mida oli väga äge vaadata. Väga meeldis seda lossi külastada.
Igas sadamas keegi kiidab, kui ilus purjekas meil on. Tõsi, on see kõigest aasta vanune ja kujundus on tõesti ilus. Pole ühtlane ühevärviline, vaid merekaardi kujundusega ja Tuulelinnu sümboli kompassiga. Kapten mõtles selle idee välja ja mingi disainer arendas mõtet edasi ja tegi teoks.

8. päev, 29.06
Kell 6 hommikul väljusime Helsingorist. Algas minu viimane merereis. Ilm oli jälle tuuline ja suurte lainetega, kuid võrreldes mõnede varasemate päevadega mitte nii hull. Kiirus oli hea, pärastlõunal jõudsime juba Halmstadi. Sildusime ära ja veidi hiljem jõudis St Iv, kes tuli meie pardasse. Üks laev peab veel pardasse tulema, meie ja St Ivi vahele. Tegelik kogunemisaeg on alles homme, kuid juba täna laevad vaikselt kogunevad, üks suurem ja uhkem kui teine. Tegime oma laeva korda, tõmbasime paraadlipud mastidesse ja käisime linnaga tutvumas. Laeva käidi kontrollimas, et oleks kogu regatil vajaminev varustus olemas. Puudutab siis ohutusvahendeid, nagu päästerõngad, -vestid, tulekustutid, raadiojaam jne. Kõik oli ok. Festivali ala on siin tohutu suur, isegi liiga suur. Alal on mitu lava, kus toimub palju kontserte. Homme algab regati ametlik osa. Aitasin kaptenil kaarte võidusõiduks ette valmistada. Märkisin ära stardi, vahepunktid, finishi ja teekonnajooned.

9. päev, 30.06
Tegime hommikul pannkooke. Käisime suurte purjekatega tutvumas. Üldiselt saab vaid tekile, kuid küsimise peale saime ringkäigu Brasiilia mereväe õppelaeval Cisne Branco. See on kolmemastiline purjekas pikkusega 74 m ja meeskonnaga üle 70 inimese. Päris võimas ja suurejooneline oli.
Toimus avatseremoonia, kus abilinnapea javeelkeegi pidasid kõnesid ning toimus kontsert.

10. päev, 01.07
Toimus meeskondade paraad, kus oli igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Õhtul oli meeskondade pidu, kus sai tasuta kolm jooki või kaks jooki + söök. Kellele mis. Keskööl lõppes pidu ära ja Iv’i meeskond ja mingid rootslased veel tulid meie laeva, kokku vast mingi 20 inimest. Mõne aja pärast liikusime rootslaste kahemastilisele ülisuurele purjekale. Üks kutt Iv’i meeskonnast mängis ülihästi kitarri ja lauldi.

11 päev, 02.07

Sellega minu regatt lõppes. Laeva tuli uus meeskond, kes sõidavad võidu Kotkasse. Enne teeleasumist Eesti poole sain veel teada, et meie laev sai kõige paremini ettevalmistatud laeva auhinna. See oli siis see ohutuskontroll, mida esimesel päeval tehti.


You Might Also Like

0 comments