Mees tuli koju!

September 21, 2017

Mul õnnestus teha üllatusvisiit koju. Ootamatu kodukülastus oli elukaaslaste jaoks lausa vapustav. Tulles pärast väsitavat tööpäeva koju, avastas Janika mind kavala näoga ukselävel seismas. Esmapilgul ei saanud ta arugi, kas tegu on viirastusega või on kauaoodatud linnupoeg tõepoolest pessa tagasi lennanud. Kuuldes tervitust: “Tsau kallis!” tõi ta kuuldavale paaride tavapärase kommentaari: “Noh, tulid ette teatamata nuhkima palju mul armukesi on jah!?”. Kui ma oleks keskpärasuse esindaja, siis tõepoolest oleks see ju nii olnud. Paraku tahtsin ma lihtsalt kalleid elukaaslasi oma salapärase kohalolekuga üllatada.

Päev varem oli Veiko saatnud mulle kirja, kus avaldas igatsust minu järele. Naljakas, et seda kirja lugesin ma alles siis, kui olin juba koju jõudnud. Töölt tulnuna avastas Veiko Janika alkovaba veinipokaali tagant. “Püha taevas, naine on üksi jooma hakanud”, mõtles mees ja tegi enneolematust olukorrast pilti. Nurgatagant polnud Veikole paista, et Janika joomakaaslane olen mina, kellele perenaine kohe pärast mehe nägemist tervitusnapsu serveeris. Lõpuks avastas ka Veiko, et igatsetud elukaaslane on tagasi. “Veiko, ole oma soovidega ettevaatlik!”, ütlesin kelmikalt, “Nagu näha, võivad need täide minna!”

Algselt oli mul plaanis minna kusagile välja restorani sööma, kuid perenaine oli juba jõudnud laua katta ja kostitas meid hea ja paremaga, mis oli läbi põimunud tõelisest praanast, mitte kellegi higist ja vaevast, kes raha pärast erinevaid toiduaineid kokku segab ja vaaritab. Köögis laua taga istudes tundsin, et ma ei taha kusagile minna. “Kodus on ikka kõige parem olla!”, mõtlesin ma ja kuulasin Veiko pajatusi, millest olin juba pikalt puudust tundnud.

Piiratud aja tõttu tegin plaanid, et kindlasti tahan ma paljukiidetud Viimsi Spaasse minna, kinos käia, turu peal litutada ja perele süüa teha. Reaalselt teoks tehtud said vaid kaks viimast. Suureks rõõmuks avastasin, et Balti jaama turg on uuenenud ja nägi nüüd oma pisikeste puidust putkakestega täitsa hubane välja. Mu hing ihkas ploome ja kuldrenette – need mu igipõlised lemmikud. Mul tuli leppida sellega, et kollaste ploomide hooaeg on juba möödas ning oma pettumuse leevendamiseks soetasin hunniku kodumaiseid pehmeid hiigelsuuri sinakas-lillasid ploome. Müüja ei teadnud, mis sordiga on tegu. “Tühja sellest, peaasi, et Eesti oma kaup!”, mõtlesin ma ja tundsin suurt rõõmu hunnikust ploomidest ja kuldkollastest ubinatest.

Kodus valmistasin perele ahjulõhet ning praadisin hunniku tervislikke köögivilju. Magustoiduks keerasin kokku kohupiimakoogi, mis tavapäraselt pisut kõrbema läks ja nägi välja nagu sisse astutud lehmakook, aga see eest maitses jumalikult hästi. Korraks mõtlesin, et varjan koogi koleduse tuhksuhkru kihi alla, nagu seda ikka tehakse, aga siis kargas pähe mõte: “Ega välimus pole ju oluline, sisu ja maitse on see, mis loeb.” Võtsin komplimendina tõsiasja, et järgmise päeva hommikuks oli pool hiiglaslikust kolekoogist juba otsas. Keegi oli isegi öösel maiustamas käinud…

Leppisime Janikaga kokku, et läheme lõõgastuma Viimsi Spaasse, kuhu meie jalad veel jõudnud pole, kuid mille kohta olen kuulnud vaid kiidusõnu alustades sellest, et ümberringi puuduvad kriiskavad lapsed ja lõpetades sellega, et on võimalik üksteist mudaga kokku määrida. Mis võiks seale olla rohkem mokkamööda kui mudas püherdamine? Ma ei jõua su vastust ära oodata ja vastan parem ise – veel rohkem meeltmööda oli mulle linade vahel püherdamine. Hekt enne spaasse minekut ütles, Janika: “Ma tunnen, et ma ei taha praegu spaasse minna. Sa võid ise minna ja mõnitada mind selle eest elu lõpuni!”. Selmet öelda: “Sa igavene mõrd, ise lubasid spaase tulla. Mida per…t Sa valetad? Nah…i Sa lubad, kui sa lubadusi ei täida? Pu...i küll, ma ütlen! Tü…a ma ei või!” nagu tavaliselt paljude paaride puhul olen täheldanud, vastasin hoopis: “Kullakene, minu jaoks pole oluline, kas me oleme spaas, kodus või kusagil mujal. Minu jaoks on oluline Sinuga koos olla!”. Ja juba me suundusime kodu poole linade vahele hullama. Madrats sai päris korralikult säru – kate tuli lausa pessu panna...




You Might Also Like

2 comments

  1. Oh appi :D Kuna Meelise jutt on pigem ümmargune, detailidele rõhku pööramata, siis ma täiendan, et kodus sain ma Eesti parimalt massöörilt massaaži ja madratsikate sai selle käigus õliseks. Aga no ma olen kindel, et kõik täpselt nii arvasidki :D

    ReplyDelete
  2. Janika on ikka väga häbelik. Las rahvas arvab ilusaid asju. Massaaž on igav.

    ReplyDelete