Mis on elus kõige tähtsam?

September 10, 2017

Mu hingesugulane tuletas mulle meelde, mis on elus kõige olulisem. Ei, see ei ole teistele meelehea tegemine ega suure varanduse kokku ajamine ega järjest edukamaks saamine ega kallima auto ostmine ega vabatahtliku töö tegemine ega puudustkannatajatele annetamine…

Nagu headele inimestele kombeks, unustas ka mu hingegruppi kuuluv neiu iseenda heaolu. Ta oli väsinud ja joomata-söömata. Võimsale hingele kohaselt ei lasknud kogenud vaimolend oma kurnatust mingistki otsast välja paista. Naine kepsles graatsiliselt ringi nagu noor gasell olles sootuks unustanud oma esmased vajadused eesjoones kontideni ulatuva näljatundega. Ja seda kõike eesmärgiga teenida teisi. Teisi teenides ära unusta teenida eelkõige iseennast. Ära unusta, et mina olen kõige tähtsam! Ei, mitte mina, vaid MINA! Mine peegli ette ja ütle: “MINA olen kõige tähtsam!”. “MINA olen kõige tähtsam!”. “MINA olen kõige tähtsam!”

Kas oled märganud, kui imeline on sügis? Jalutuskäik looduses paljastab kulgejale kauneid vaatepilte, kui too vaid suvatseb pilgu heita. Kõik meeled saavad küllusliku energiavoo poolt stimuleeritud, avades kõrgematele sagedustele omase maailma. Vihmapiisad pole pelgalt veetilgad, vaid peidavad endas eluks vajalikku informatsiooni. Kas oled tundnud äsja maha raiutud männipuude meelierutavalt täidlast lõhna? Kuulata, mis sõnum on tuulel Sulle edastada. Kuulata veel, tal on päriselt ka SUlle midagi öelda. Tunneta, kuidas vihmapiisad jooksevad alla mööda Su põski uhudes minema Su kahtlused ja hirmud. Kirjelda mulle seda maitset, mis tekib, kui Su hingeõhk saab üheks maakera ümbritseva atmosfääriga. Milline maik on päikese käes küpsenud rohkelt praanat sisaldaval kibuvitsamarjal? Kas oled vaadelnud, kuidas kuldkollane puuleht lennukalt keereldes tantsiskleb Maa-Ema rüppe, leides sealt eest hoolitseva puhkepaiga? Või kuidas pihlaka marjad on end küpsuse märgiks lasknud saabuval sügisel ahvatlevalt punaseks võõbata?...
  
Käisid jalutamas küll, aga kas märkasid tibatillukest metsmaasikaõit, kes meeleheitlikult üritab võidelda rõske ja jahedavõitu sügiskohinaga? Kas täheldasid, et vaarikas on taas õitsele puhkenud, pakkudes silmailu kõigile möödujaile? Kas vihmahoo saabudes varjad end kaitsva vihmavarju alla või lased värskel seenevihmal puhastada oma keha ebavajalikest blokeeringutest? Kas tuulise ilma korral otsustad jääda kaitsvate müüride vahele või lased võimsal tuulepuhangul minema puhuda kasutud ja takistavad energiamustrid? Valik on Sinu!

Joovastav jalutuskäik kulmineerus Mäla kalmeteni jõudmisega. Surnuaiad on mind alati paelunud. Selmet vaikselt istuda ja väärikaid siit ilmast lahkunuid aupaklikult mälestada tundsin, et igavlevad vaimud soovivad end hoopis pisut liigutada. Eks ma siis laulsin nendega ja tantsisin nii, et isegi puud plaksutasid rõõmust oma oksi ning kivid nagistasid laginal naerda. Vastutasuks meeleoluka külaskäigu eest, kostitasid lahked hinged mind hüva nõuga. Mitte, et ma seda varem teadnud poleks, aga alati on parem asjad läbi arutada. Aitäh!


Peegli ees seistes korda seda, mis on elus kõige tähtsam.




You Might Also Like

2 comments

  1. Nii ongi ja mina kallistan end iga hommik ja tänan end, et olen enda jaoks alati olemas!😊

    ReplyDelete
  2. Väga õige suhtumine! Oled eeskujuks kõigile ;)

    ReplyDelete