Parim turg Tallinnas!

September 28, 2017

Paljud räägivad Nõmme turust. Pidavat kõige etem olema. Mis seal salata – oli tõespoolest tasemel. Näha on, et Baltijaama turg on võtnud Nõmme turu lausa eeskujuks. Jalutades tillukeste puitmajakeste vahel jääb ostlejale hubane privaatsuse hõng. Vastukaaluks meenub mulle kunagine Tartu Turuhoone, mille tohutu angaar hõlmas endas ohtrates kuupmeetrites rõvedat kalalehka, mis peletas mind aastateks turgudelt eemale.

Õnneks olen turgude eeliseid taasavastamas. Nõmme turu kaup on ehe ja hea – Eesti talude omatoodang. Igaüks leiab sealt omale midagi sobilikku. Kuna konkurents on tihe, teevad tootjad suuri jõupingutusi, et oma tooted kvaliteetsena hoida. Oma suureks üllatuseks leidsin Nõmme turult isegi kohalikud kollased ploomid, mille suhu võtmise olin mõttes lükanud järgmisse aastasse, kuna Balti jaama turult öeldi, et hooaeg on läbi saanud. Muidugi ma võiks neid hiiglaslikke Hispaania ploome ka proovida, aga ma lihtsalt ei taha seda kemikaale täis topitud plastmassi järada. Eesti oma munaploom on lihtsalt võrratu! Kuna selle kilohind oli meeletud 6,80 eurot, tekkis mõte, et peaks ise need kullakarva puud kusagile maamulda istutama.

Nõmme turg on mitmekülgne. Sealt ei leia ainult Eestile omast kaupa, vaid saab proovida ka muu maailma vaimusünnitisi. Leidsin peahoone nurgast koha, kus pakutakse Ukraina rahvustoite. Mu lemmikroaks kujunes pahlava, mis oma olemuselt meenutab rikkalikku kringlit. Selle koogi üks tükike maksis 2 eurot, aga see täiusest pakatav suutäis oli igat oma senti väärt. Nõretavad süljenäärmed andsid märku, et mõne tüki võiks veel vaikselt sisse libistada.

Läbi ajaloo on välja kujunenud, et söögitegemine on rohkem naiste pärusmaa. Ma tean naisi, kes teevad süüa vihaga. Teevad vastumeelselt, sest laps karjub tühja kõhuga ja mees lösutab teleka ees oma haisvate sokkidega jalad laua peal. Ei maitse ju hästi see rokk, mis on üle vürtsitatud solvumiste, kibestumiste, kättemaksu ja vihapursetega!? Ukraina mees, kes on avanud oma toitlustusäri Nõmme turul, küpsetab oma nurgakeses maitsvaid hatšapisid, mis meenutavad suuri ümaraid pirukaid. Valisin omale juustu ja lihapiruka. Need maitsesid oivaliselt. Kohe on tunda, et mees teeb armastusega tööd. Kas mulle tundub või see ongi nii, et kui mees on valinud omale soorollidele ebastandardse elukutse, siis suure tõenäosusega on ta oma ametipostil parem, kui keskmine selle professiooni esindaja?


Niikaua, kuni inimesed teevad seda, mis neile päriselt ka meeldib, naudivad oma toiminguid ning armastavad iseennast ei oma mitte mingisugust tähtsust see, kes mis soost ja millisel ametipostil on parem või halvem kui statistiliselt keskmine. Armasta ja naudi!



You Might Also Like

5 comments

  1. Kas need mitte gruusia (georgia) pahlavid jms ei ole, mitte ukraina.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jaaa....Meelis isegi koju jõudes reklaamis, et Gruusia toitu tõi, aga no ma ei tea, miks tal mõtted seal Ukraina juures on, et niimoodi segamini läks...Meelis, selgitust palun :)

      Delete
  2. Tänan täpsustuse eest, anonüümne kommentaator! Vabandust, aga mul on pea täitsa sassis ja liblikad on kõhus ja mõtted uitavad kontrollimatult ringi. Mõnikord on nii, et tahad kirjutada aiast, aga mõtted keerlevad hoopis aiaaugu ümber - ja tulemuseks on see, et igas asjas on killuke tõde... ;)

    ReplyDelete
  3. Lugupeetud Perekond! Väikese solvumisnoodiga, kuid siiski heatahtlikult palun teid Tartu Turuhoone pidulikule taasavamisele 12. oktoobril kell 12.00, et saaksite selle kurjustava lause oma tekstist ära muuta ja edaspidi Tartu Turuhoonet kui väärikat ja austusväärset turgu meenutada.

    Aga kokkamisest - mina arvan, et mitte ainult ei sõltu inimesest (mitte soost) see, kes kui hästi süüa teeb, vaid ka toidust. Üks teeb hästi pirukaid, teine kooke ja kolmas ahjukartuleid. Küll jah, võib olla, et kui inimene on pikast tööpäevast ja lastega õppimisest, mängimisest ja suhtlemisest väsinud, siis tundub koristamine, pesupesemine ja kokkamine tüütu kohustusena ja kõik me teame, et huvitavades hobides oleme paremad kui tüütutes ja väsitavates kohustuses, kuigi olenevalt olukorrast võib tegevus isegi sama olla.

    ReplyDelete
  4. Nii äge uudis, et Tartu Turuhoone remont toimus :) Ma olen suurema osa elust Tartus elanud ja no mul on ka halvad mälestused käikudest sinna, täpselt sama... kohutav lõhn ning kõik tundus nii räpane, et tahtsin sealt juba väikese tüdrukuna kiiresti välja. Peab Meelisega kindlasti plaani võtma uue turuhoone külastamise :)

    ReplyDelete