Sven merelt - Malta, Maroko, Bulgaaria ja muu :)

November 25, 2017

08.11.17
Gemlik. Üks konteiner trümmis lekib. Minagi valge pulber. Maltal laadides on nähtavasti konteiner ära lõhutud. Kuna pulbrit on trümmis kõikjal ja kuna see on peen ja lenduv, siis pole võimalik, et ei kraanajuht ega tema juhendaja ei näinud. Lastisid lihtsalt teised konteinerid peale, tropid. Siin, Gemlikis, pidanuks selle konteineri lossima, kuid sadam esitas mereprotesti ja keeldub lossimast. Tahab kogu vastutuse ja kõik kulud laevale anda. Loomulikult pole omanikud nõus. Kapten tahtis kaldalt inimesi trümmi koristama, kuid ka seda ei saa, sest tegu on tereftaalhappega (või vähemalt sisaldab seda). Samas pole tegu ohtliku kaubaga, niiet keeldumine on mõistetamatu.
Vigastatud konteinerid on tavalised, kuid puistlastiga konteiner oli mul esmakordne. Karaanajuhid on ülimalt hooletud, lastes konteineri trümmipõhja vaat et vabalangemiskiirusega, niiet terve laev rapub. Mõnikord ei saa suure hooga suunavate talade (guide fitting)vahele koneinerit ja keeratakse konteiner peaaegu kummuli. Vahel imestan, et kuidas üldse midagi terveks saab jääda. Ükskord keerati konteiner niimoodi risti, et 8 tundi läks selle kätte saamiskes ja tulemuseks vigastatud trümm. Loomulikult peab sadam korda tegema.
Käisin maal siin. Ei midagi teha ega vaadata. Jäi mulje, et kõik siinsed inimesed on ärimehed. Kõikide majade esimesel korrusel on poed.

09.11.17
Hommikul väljusime.Lootsi pidi tellima, kui lastioperatsioonid valmis on. Tavaliselt tähendab see seda, et loots saabub 5 min peale tellimist. Siin ootasime kaks tundi kella viiest hommikul, sel ajal oleks meeskond magada saanud. Laev ammu väljumiseks valmis ja kõik passivad niisama. Kusjuures ei öeldud, et kahe tunni pärast tuleb, vaid et 20 mintsa pärast. Seda 20 mintsa siis sujuvalt pikendati.
See õnnetu vigastatud konteiner jäigi laeva. Lisaks kõrvalasuv konteiner, sest too olevat „saastunud“. Krd naljatilgad, arvavad, et mingi jube mürk on see. Oleks keegigi neist tarkpeadest ohtliku kauba koodeksist järgi kontrollinud, oleks nad teadnud, et tegu on ohutu kaubaga. Kõik teised konteinerid sellest trümmist lossiti ja uusi ei lastitud sellesse trümmi. Pootsman toppis augu kaltse täis, et rohkem ei lekiks. Meeskond pühkis pulbrit kokku ja tassis ämbritega trümmist välja. Räme töö on see. Ei tea, mis sellest saab nüüd. Kas lossitakse mõnes teises sadamas või teeb terve ringi kaasa ja lossitakse järgmine kord Gemlikis. Selleks ajaks ehk on vastutus selgeks vaieldud.

10.11.17
Izmir. Gemliki sadam tahtis, et see vigastatud konteiner lossitaks siin, kuid see olevat kabotaaz ja keelatud tegevus. Nähtavasti tuleb nüüd Gemlikil jama, et konteinerit vastu ei võtnud. Chief loodab Maltal lahti saada sellest.

11.11.17
Täna tõsteti need kaks konteinerit trümmist tekile ümber. Ja lõhuti veel üks puistlastiga konteiner ära, koos sellega ka mõned laeva kinnitusvahendid. Seekord suhkrulast. Kuna seda lastiti tekile, mitte trümmi, siis oleks raske varjata ja tõsteti kohe kaile tagasi. Stividorid koristasid laevalt suhkrureostuse kokku.


13.11.17
Malta. See vigastatud võitleja koos oma saastunud kaaslasega lossiti. Tagasi siin, kus need lastiti. Ämbritega trümmist välja toodud pulbri andsime ära prügiga. Ikka tohutus koguses oli seda trümmis. Malta on imelik koht. Väike saareriik, kuid võtavad vastu kogu sodi, ja pealegi sorteerimata ja limiteerimata. Teised sadamad võtavad teatud koguses ainult ja mõni ei võta üldse (või on hind nii kallis et ei anta üldse). Andsime ära nii tereftaalhappe, vanad pesumasinad kui olmeprügi, ja mitte vähe. Chief küsis prügimehe käest, mis nad sellega teevad. Neil olevat mingi kraater vms ja ladustavad sinna. Kuid tema arvates saab see mõne aasta pärast täis.
Kes vastutab kogu selle jama eest, ei tea.


14.11.17
Varahommikul väljusime Maltalt, ja stividorid ei suutnud üllatada. Neile võiks ilma kontrollimata öelda, et kinnitused nõrgad ja vaja pingutada.
Uus vanemmehaanik tuli, Bulgaariast. Eelmine munsterdati koos minuga laeva Antwerpenis, kuid tema leping on 4 kuud, minul 6. Agent ei suutnud enne laeva väljumist talle transporti lennujaama korraldada, seega jäi ta kaile vihma kätte meile järele lehvitama.

15.11.17
Tuul 40 sõlme (20 m/sek). Reefereid kontrollides pidin raadiosaatja kaasa võtma ja sillaga sidet pidama.
Inspekteerisime järgmisi ballastitanke ja „void“ tanke. Ballastitanki välispardas olid mõlgid puksiiride... hmm... puksimise tõttu. Mõned vertikaalsed vaheseinad on kah paindunud. Chief küsis superintendandilt nõu- vertikaalsetest vaheseintest tuleb väändunud tükk välja lõigata ja uus terasplaat keevitada. Välisparda mõlgid tehakse kunagi kuivdokis korda. Kokku on meil 25 ballastitanki ja 10 void tanki, lisaks kohverdamid, kütusetankid jm. Void tankid (eestikeelset nimetust ei tea) on tühjad tankid ujuvuse parandamiseks. Ballastitankid on püstuvuse parandamiseks, nendesse võetakse merevett, et reguleerida süvist, trimmi, kreeni ja raskuskeset. Kohverdam on kitsas tühi ruum nt kütusetanki ja trümmi vahel, et vältida kuumuse levikut vmt ohte.
Tanki sisenemine pole niisama lihtne. See on ohtlik töö ja selleks on välja töötatud kindlad protseduurid. Nende eiramine põhjustab jätkuvalt fataalseid õnnetusi. Ballastitank nii ohtlik pole, sest seal toimub pidevalt vee- ja koos sellega ka õhuvahetus, kuid samad protseduurid tuleb ka seal teha. Raud kipub roostetama ja roostetamine tarbib hapnikku ning tekitab mürgiseid gaase, tankides aga ventilatsiooni pole. Enne sisenemist tuleb teha riskihindamine ja tööluba, mille väljastab kapten. Tank tuleb ventileerida ta testida hapnikusisaldust ning mürgiseid gaase. Keegi peab olema manluugi juures koos päästevahenditega ja sidet pidama. Tanki sisenejal peab kaasas olema õhuanalüsaator jne.

16.11.17
Valencia. Üks kompanii raporteerimise punkt (end of sea passage) oli kell 5.00, mis juhtus olema täpselt nullmeridiaanil, seega GPS näitas laiuskraadi koordinaatideks 00°00,0’.
Kraanajuht lõhkus trümmiluuki sulgedes reelingu ära. Trümmiluugid on suured ja massiivsed, mis tõstetakse kai peale sama kraanaga, millega konteinereid. Trümm suletud, lastitakse ka luukide peale konteinerid. Ettevaatamatul käsitlemisel läheb luuk kergesti kraana otsas lappama, nii ka sel korral. Sellepärast peab tüürimees alati luugi sulgemise ajal juures olema ja monitoorima, sest stividorid ei kipu teatama, kui midagi ära lõhuvad. Sellised vigastused, mis lastioperatsioone ei sega, teeb fitter hiljem korda, sadam maksab. Kui aga „guide fitting“ud vigastada saavad ja konteinereid pole võimalik enam lastida/lossida, tuleb maalt meeskond ja teeb kohe korda, mida on meil paar korda juhtunud.

18.11.17
Tangier. Et stividorid laevapardal kuskile nurka kerra tõmbavad ja magavad, olen ennegi näinud, kuid et töö hobiga ühendatakse – kutid püüdsid kala nagu puhkusel.
5 kraanat töötas esmakordselt. Tavaliselt on meil 2-3, vahel 4. Meenutas veits Hiinat, kus oli 5-7 kraanat tavaline.


You Might Also Like

0 comments