Kuidas valida kingitust?

Kingituste tegemine võib olla üks paras peavalu. Eriti jõulude ajal, mil korraga on vaja teha palju üllatusi. Tähtis on meeles pidada, et kink ei ole tegelikult üldse oluline. Eriti ebaolulised on need mõttetud kingid, mida tehakse lihtsalt selleks, et oleks külla minnes midagi kinkida. Kellele neid kinke vaja, kui kõige rohkem rõõmu valmistab lähedastega koos veedetud aeg?!

Vanaema alati muretseb, et ta ei oska mulle midagi kinkida. Minu jaoks on sobivaim kink see, mis tuleb kuidagi loomulikult, ilma pead murdmata, otse südamest. Mu vanaema on maailma üks kogenumaid kokkasid. Iga kord, kui ma talle külla lähen, puistab ta mind parimate üllatustega, hõrgutavate roogadega, üle. Minu jaoks see ongi parim.

Samas eeskujulikemaid kingitegijaid, keda ma tean, on mu ema. Kuna tal on silmad ees ja taga ning ta suudab kolmanda silmaga näha asju, mille peale ma ise ei tulegi, siis tajub ta vaimusilmas vajadust isegi siis, kui mina olen talle öelnud: “Mul on ju kõik olemas, mul pole midagi vaja.” Näiteks ma ei tule ise selle pealegi, et mul oleks vaja metsas jalutamiseks uusi saapaid. Kuigi mulle kõlbavad need vanad kulunud saapad ka, arvas ema, et mul on ikka uusi ja kõige kvaliteetsemaid vaja. Ema oskas ette näha ka selle, et pärast vannis käimist võiks mul seljas olla mõnus hommikumantel – ei mitte mingi tavaline hommikumantel, vaid kõrgetele nõudmistele vastav halatt. Mis seal salata, kõige rohkem meeldivad mulle siiski ema kootud tervendavad villased sokid, kuhu on ohtralt sisse pikitud armastust, hoolt ja südamesoojust.

Nüüd ma pean küll oma sõnu sööma hakkama. Ma ennist pilasin, et kellele neid mõttetuid kinke ikka vaja on. Mulle küll kingid meeldivad! Iva ongi selles, et kink võiks omada mõtet, vihjet, ideed, eesmärki, tarvidust või lugu selle taga. Ma ise üritan tavaliselt tabada kingi saaja iseloomu, huvisid, mõttemaailma, huumorimeelt või teadmistejanu. Näiteks kinkisin emale, kes on suur lugemishuviline, Rahva Raamatu kinkekaardi. Vanaemale, kes on kiindunud ristsõnadelahendaja, kingin tavaliselt Suure Ristsõnaraamatu. Oma lemmik töökaaslasele, kuna ta on mu hingesugulane ja mõistab, et kõik siis maailmas on üks ning kandes hoolt näiteks mõne shokolaadiproua eest, hoolitseme samas ka iseenda eest, kinkisin heategevusliku postkaardi, millega toetasin Keenia naise õmbluskursusele minekut. Eetiliste kingituste kohta saab rohkem infot:  http://www.mondo.org.ee/shop/heateokingitused/ Mina isiklikult tunnen palju rohkem rõõmu “kanast Keenia naisele” kui mõnest shampoonist, mis mulle kõõma tekitab. Ja selle küünla või shokolaadi asemel unistan ma pigem sellest, et Afganistani koolid saaksid omale korralikud WC-d, et koolilapsed kannataks vähem tervisehädasid.

Matul on väga tore (seda on liiga vähe öeldud, sest temale võiks vabalt pühendada mõned postitused ja ikka jääks palju olulist infot ütlemata) ema, kes saadab meie perele üüratutes kogustes süüa ja muud vajalikku kraami. Tänutäheks maitsvate roogade eest otsustasin naisele teha üllatuse – kogukeha massaaži. Kui ma pärast massaažiteraapiat talle otsa vaatasin, nägin, et see kingitus läks küll õigesse auku. Kiidusõnadega ei oldud kitsi isegi mõned päevad hiljem, mil telefoni teel kirjeldati seda endiselt püsivat mõnusat heaolutunnet, mis massaažiteraapia oli tekitanud. Massaaži tegemine on alati minu jaoks puhas rõõm.

Üks huvitavamaid kinke, mille ma sel aastal sain, tuli mulle anonüümselt. Salajase austaja poolt saadetud pakk tuli nagu välk selgest taevast Omniva saadetisena Järve Selveri pakiautomaati. Eriline ümbris oli kaunistatud äärmiselt elegantse kuldse paelaga, kuid samas sisaldas pakend loodussõbralikku ja taaskasutatavat materjali. Sisuks oli midagi väga lihtsat, elulist, vajalikku, positiivset, inspireerivat, õpetlikku, arendavat, tiivustavat…

Oluline pole kingi hind, vaid emotsionaalne väärtus selle kingi taga. Ma olen siiani ühe anonüümse kingi lummuses. Kõige raskem on teha kingitust inimesele, kellega oled vähe kokku puutunud. Sellisel juhul üritatakse leida kokkupuutepunkti või ühendavat lüli põgusa esmamulje põhjal. Keegi, kes mind ei tunne arvas, et mulle võiks sobida kink, mis on pakitud rubiinikarva teemantkristallidest lillemustrit imiteerivasse pakendisse. Sisuks oli Cartwright & Butler’i ehtsast võist valmistatud kolme erisorti shokolaaditükke sisaldavad eksklusiivsed küpsised. Pean mainima, et mu seinine lemmik, Domino, sai troonilt lükatud. Lisaks sellele oli pakis Buttermilk Confections’i luksuslikult pehme kooreiiris karamelli ja meresoolaga. Lapsepõlv tuli meelde – lehmakesekomm polnud küll nii hea kui see eliitklassi kuuluv kooreiiris, aga ülendav nostalgiahetk oli võimas ja kumiseb kusagil siiani. Kui Rafaello ütles rohkem kui tuhat sõna, siis need küpsised ja kooreiiris võiksid pajatama jäädagi… Aga see pole veel kõik – nagu rusikas silmaauku istus mulle paki sees ilutsev kohvikarp, mille sees saan hakata osa oma tohututest kohvivarudest hoiustama. Huvitav, kas see oli pelgalt juhus või kinkija juba teadis, et ma kohvigurmaan olen? Ja nagu sellest oleks veel vähe olnud – koti sees oli maailma armsaim stressipall – nunnult naeratav sabaga sinisilmne päkapikk. Mis tunne Sul on, kui Sulle vaadatakse otsa siiraimate, Päikest täis silmadega?...  


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar