2017 KOKKUVÕTE

January 10, 2018

Aasta 2017 on nüüdseks seljataha jäänud. Nagu ikka, oli ka möödunud aasta täis tõuse ja mõõnu, ilu ja võlu, õppetunde ja elamusi, naeru ja pisaraid. Inimestel on kombeks anda hinnanguid oma ettevõtmistele, sündmustele, läbielamistele. Levinud on juhtumid, kus meenutatakse: ”Möödunud aasta oli nii raske, sest juhtus see ja too ebameeldiv intsident.” Kummalisel kombel osatakse tihti näha pigem negatiivseid asbekte ja ei suudeta hoomata esmapilgul ahastust tekitava olukorra positiivseid kaas –või kõrvalmõjusid. Kuna tegelikkuses pole head ega halba, positiivset ega negatiivset, ilusat ega koledat olemas, siis jätan siinkohal hinnangute andmise oma ala ekspertide pärusmaaks. Küll aga toon välja möödunud aasta kõige eredamad sündmused.

Aasta 2017 märksõnadeks võib lugeda kodu, pere, eneseületus, ootamatus, eneseareng, vastupidavus, unistuste järgimine.

Kõige suurem heameel on selle üle, et mul on võimalus elada kodus, kus olen osake Teistmoodi Perekonnast. Hiljuti täitus meie perekonna kooselul üks aasta. Hämmastaval kombel pole keegi mulle selle aja jooksul närvidele käima hakanud. Kui tavaliselt ma inimeste puhul avastan, kui vastikud, õelad, omakasupüüdlikud, ahned, kurjad, ülbed, hoolimatud, valelikud, silmakirjalikud ja kättemaksuhimulised nad on, siis Teistmoodi Perekonna liikmetega on hoopis teisiti. Pidevalt ma taban end olukordades, kus tuleb tõdeda, kui toredad, lahked, abivalmid, sõbralikud, hoolivad, andekad, mitmekülgsed, empaatiavõimelised, mõistvad ja toetavad mu elukaaslased on. Loomulikult on igaühel neist oma krutskid ka, aga see teebki nad veel ägedamaks.

Eneseületus toimus seoses autojuhilubade tegemisega. Oli aeg, mil ma olin kindel, et ma ei teegi omale lube, sest mu elukorraldus oli selline, et mul polnud neid vaja. Pealegi olen ma selline äpu, kes autodest mõhkugi ei jaga ning liiklus on minu jaoks alati hirmu tekitanud. Lähedasedki olid veendunud, et ega Meelisest küll kunagi autojuhti ei saa. Aga võta näpust – ära tegin need load. Ja esimese korraga. Tuleb tunnistada, et ega ma hea juht veel ei ole, aga siiski arenen pidevalt – seda on märganud isegi kõige karmimad kriitikud.

Eneseareng on väga lai mõiste ja see toimub nagunii pidevalt suheldes erinevate inimestega ning läbides erinevaid olukordasid. Mida ma aga enesearengu all rõhutada tahan on see, et töötades Pädaste Mõisas seenior spa terapeudina lihvisin viise, kuidas pakkuda kõrgetasemelist klienditeenindust. Nüüd Sa muidugi küsid, et milles see siis seisneb? Parimat klienditeenindust pole võimalik täpselt sõnadesse panna, seda on võimalik tunnetada ja kogeda, aga mitte kirjeldada. Nõudlik külaline on see, kes on mind inspireerinud pidevalt edasi arenema. Kui minu keskmine klient on harjunud nautima hooldusi maailma parimates paikades, siis mu uhkus lihtsalt ei luba jääda sellele tasemele alla. Aga uhke tunne oli küll, kui ajakiri Passport asetas Pädaste SPA nimekirjas, mis kajastas maailma erakordseimaid spaasid lausa esikohale.

Vastupidavus on ka seotud tööga ja kirjeldab olukorda, kus ma olin kohati juba murdumas ning tahtsin lihtsalt ära minna ja puhata. Siis aga võtsin end kokku ja sisendasin endale, et ükskord saab see kõik läbi. Ja saigi.

Kõige ootamatum ja kurvem sündmus oli kahtlemata isa surm. Puhaku ta rahus. Ta küll juba ootab mind, aga niipea veel ma sinna ei lähe. Ma tahan ikkagi maailma vanimaks kodanikuks saada. Pealegi nüüd saab mu isa mu käekäigul silma peal hoida paremini kui eales varem.

Kõige huvitavam ja paeluvam asi, mis minuga eelmisel aastal juhtus oli liitumine rahvatantsuansambliga Soveldaja. See on mulle lühikese aja jooksul pakkunud hulganisti positiivseid emotsioone, väljakutseid ja elamusi. Suurejoonelised plaanid on veel ees. Ma ootan pikisilmi, millal ma juba tantsima hakkan – hetkel veel ma käkerdan niisama enda lõbuks.

Kas Sa kahetsed ka midagi seoses 2017 aastal toimunuga? Ma pole mitte kunagi midagi kahetsenud. Alati võib teha teistmoodi, aga kuna kõik on omavahel seotud, siis annan ma endale aru, et teatud otsustega kaasneb teatud asjade kulg. Ma austan oma otsuseid, sest need tuginevad suuresti kaine mõistuse ja sisetunde sümbioosil ning mul pole kombeks iseennast kahtluse alla seada. Tavaliselt enne, kui ma jõuan kahetsema hakata muudan ma uue otsusega vana ja vaevava otsuse ära. Milleks kahetseda ja halada, kui minu võimuses on paljusid asju käigu pealt muuta? Sinu võimuses on ka - ära seda unusta! 


Üks mu eelmise aasta unistusi oli saada tööle Swissotelli. Sealse Pürovel Spa juhataja ütles: “Tegelikult meil töötajaid juurde vaja ei ole, aga kuna, Meelis, ma olen Su juures käinud ja tean, mida Sa oskad - muuhulgas vastasid Sa kõikidele meie standarditele ilma, et Sa oleks neid lugenud, siis töökoht on Sinu. Kas Sa oled nõus meile tööle tulema?" Unistustel on kombeks täide minna... Millest Sina unistad?


You Might Also Like

0 comments