Kuidas luua korda?

January 07, 2018

Kui Matu pärast uusaastapidu koju jõudis, oli käes 2018. aasta kolmas päev. Mõni kohe oskab elu nautida ja uut aastat ikka korralikult ja põhjalikult vastu võtta. Soveldajate uusaastapidustused kujunesid lausa neljapäevaliseks suursündmuseks, mille hurmavat lõpuhõngu õnnestus ka minul sisse ahmida.

Ehkki mul oli au väisata rahvatantsuansambli aastavahetuspidustusi vaid kahel viimasel päeval, on elamus, mille osaliseks osutusin, väärt jagamist. Otsus osaleda tuli täiesti spontaanselt, nii muuseas. Lamasin voodil ja valmistusin vaikselt magama sättima, kui Matu, kes oli korraks koju pissile tulnud, pistis pea ukse vahelt sisse ja hüüdis: “Meelis, ma kuulsin, et Sul on homme vaba päev, mis tähendab seda, et Sa saaks tulla Soveldajate uusaastapeole, mis endiselt veel kestab.  Tuled?”. Pikemalt mõtlemata vastasin iseendalegi üllatuseks: “Muidugi lähme, mis ma kaasa võtan!”. Kuna pidi saama saunatada ja ööbida, siis haarasin vajalikud vahetusriided ja hügieenitarbed kaasa ja läinud me olimegi.

Saun oli mõnus. Eukalüptiaroomiga ja puha. Saunahuvilisena sain kogeda ka midagi uudset ja eriskummalist. Kui tavaliselt kasutan saunalaval lihaspingetest vabanemiseks kasevihta, siis seekord ajas asja ära pambuse vartest meisterdatud viht, mille suureks eeliseks on see, et pärast tervenemisprotseduuri pole ruum lehtedest üle küllastunud. Nii me siis nüpeldasime seal üksteist niikaua, kuni isegi kondid olid pehmeks pekstud.

Pärast saunarituaali kinnitasime kõhtu ja lasime heamaitsta suurepärasel pastaroal, mille Matu meile kui lennendes oli muuseas jõudnud kokku vaaritada. Kes ütles, et hilja õhtul enam ei sööda? Milleks piirata end igasugu rumalustega? Kui tahan, siis söön kasvõi kell 02.00 varahommikul. Kui kõht oli mõnusasti täis mugitud, oli paslik pugeda üksteise sooja kaissu ja jätkata filmiõhtuga, mis sisaldas endas sünget ja vägivaldset “Kaklusklubi”. Ehkki tavapäraselt ma peksufilmide fänn ei ole, on antud loo puhul tegemist kaasahaarava psühholoogilise teosega, mis on läbi põimunud erinevatest õppetundidest, mõtteteradest ja elutarkustest, milledest siiani kumiseb eradaimalt: “Sa ei pea kõike kontrollima. Lase vabaks! Lase elul vabalt kulgeda omasoodu”. Teiselt poolt - kas Sina oled oma valikutes vaba või lased endale ette öelda, mida ja kuidas teha? Kas Sa eelistad, et Sina kontrollid oma elu või soovid, et seda teeks keegi teine?

Filmiõhtu seikluste järgselt otsustasime ühiselt minna unenägudemaale rändama. Mulle tutvustati soveldajate traditsioone, mille kohaselt kõik magavad ühtse tervikuna üksteise kaisus, käed-jalad-pead omavahel läbi põimunud. See tassike teed on justkui minu kurku valamiseks loodud. Kuna diivani peal oleksin ma oma kondiste puusadega nii mõnegi ära lömastanud, suundusime kõik suurde voodisse, kuhu me endid mugavalt ära mahutasime. Ehkki enamasti ma hoian inimestest eemale, siis tulenevalt asjaolust, et peaaegu kõik soveldajad on siirad ja puhtad suurhinged, pole mingit probleemi nende kaissu võtmisega...


Tulles tagasi loo alguse juurde – kui Matu lõpuks koju jõudis, tundis mees endas tungi hakata enda ümber korda ja puhtust looma. Hakkaja nooruk haaras tolmuimeja, mopi ja lapid kätte ning lõi kogu korteri läikima. Potjomkini külast oli asi kaugel – mees sukeldus lausa Janika voodialustesse sügavustesse, et eemaldada põrandalaotusel hõljuvad pisimadki tolmukübemekesed. Hämmastav mees!




You Might Also Like

0 comments