Mis on õnn?

Mulle on jäänud mulje, et arengumaades kulutatakse põhiline osa energiast esmaste vajaduste rahuldamisele – füsioloogilised vajadused, turvalisusvajadus, armastusvajadus. Heaoluühiskond on jõudnud niikaugele, et Maslow püramiidi kolm alumist astet tunduvad niivõrd elementaarsete ja kättesaadavatena, et suurem osa energiast kipub minema tunnustusvajaduse ja eneseteostusvajaduse rahuldamisele.

Matu küsis ükspäev ootamatult: “Mis on õnn?”. Kui mõni vastaks, et õnn on see, kui Sul on maja ja auto ja lennuk ja jaht, siis teine vastab, et ükski asi pole teda kunagi õnnelikuks teinud. Kui mõni on õnnelik selle üle, et tal on suur kokkuhoidev perekond, siis teine tunneb suurt õnnetunnet selle üle, et ta on õppinud iseennast armastama. Ühtset õnne valemit pole olemas. Kuna õnn on abstraktne mõiste, mida kirjeldavad karakteristikud ajas tihtilugu muutuvad, on väga raske õnne defineerida.

Miks öeldakse, et õnn pole eesmärk, õnn on eluviis? Selleks, et olla õnnelik, peab olema täidetud üks oluline tingimus – tuleb osata hinnata seda, mis Sul on ja tuleb osata nautida hetkeolukorda. Õnnelik ei saa olla see, kes ajab õnne taga, lootes, et midagi saavutades saab ta õnnelikuks. Õnne taga ajav inimene jääb seda ilmselt elu aeg otsima. Ehkki ma üldjoontes nõustun Einsteiniga: „Mõõdukas ja rahulik elu toob rohkem õnne kui pingeid tekitav välise edu tagaajamine“, ei välista ma võimalust saada õnnelikuks olles orienteeritud edule. Pigem tasakaalu leidmine eesmärgipärase edukuse ja rahuliku rändamise vahel mängib õnnelik olemise puhul võtmerolli.

Kas õnnelik olemiseks peavad olema rahuldatud kõik vajadused? Maslow püramiidi järgi, kui Sul on kõht täis, siis tahad Sa turvatunnet. Kui turvatunne on olemas, tekib vajadus armastuse järele. Armastust kogedes ihkame enesearengu järele. Läbi enesearengu jõuame eneseteostuseni. Aga mis saab siis, kui eneseteostusvajadus on ka rahuldatud? Kas siis ongi inimene õnnelik? Sõltub sellest, milline on tema suhtumine. Kas Sina oskad hinnata seda, mis Sul on? Kas Sa kipud pigem nägema takistusi või oled orienteeritud lahenduste leidmisele? Kas Su suhtumine viib Sind tihti probleemidekeerisesse või tunned rõõmu võimaluste avastamise protessist?

Kipun arvama, et õnnelik olemiseks ei pea olema rahuldatud kõik vajadused. Õnnelik võib olla ka siis, kui Sul pole näiteks turvatunnet. Kas näljane laps on võimeline kogema õnnetunnet? Kindlasti on. Samuti paljud inimesed on õnnelikud ilma, et nad tunneksid vajadust enesearengu või eneseteostuse järele. Olgu lisatud, et kogenud hinged ei tunne vajadust iseendale või teistele midagi tõestada – nemad lihtsalt naudivad kulgemist. Kas mustanahalised täiskasvanud, kes veedavad päevi palmi all logeledes on vanad hinged või lihtsalt pohuistlikud laiskvorstid? Ilmselt leidub mõlemasse kategooriasse kuulujaid.

Õnn on tihedalt seotud suhtumisega. Positiivsed inimesed on õnnelikumad kui pessimistid, kes kipuvad takerduma probleemidesse, tihtilugu pseudoprobleemidesse. Elu kulgeb tõusude ja mõõnadena. Emotsionaalsematel inimestel on laine amplituud eriti suur. Kui kokku leppida, et õnn on lainekõvera hari ja rahulolematus laine põhi, siis jääb mulje, et emotsionaalsemad inimesed on kohati õnnelikumad kui tasakaalukamad inimesed. Tegelikkuses see nii pole, sest emotsionaalse inimese õnnetunnet varjutab peagi saabuv sügav mõõn. Õnneks on võimalik mõõna amplituudi oma suhtumisega oluliselt vähendada. Samamoodi on võimalik mõjutada harja amplituudi. Kas Sina keskendud igapäevaelus pigem rõõmu toovatele asjadele või kulub enamus Su tähelepanust mureteemadele? Kas ka Sina kuulud nende andekate inimeste hulka, kes suudavad sääses hirmuäratavate kihvadega mammutit näha?  

Matu enda jaoks seisneb õnn vabaduses teha seda, mida hing ihkab. Vabadus on üldjuhul oluline õnne tingimus, kuid tekib küsimus, kas on võimalik olla õnnelik vangistuses? On küll võimalik. Siinkohal mängib taas olulist rolli suhtumine. Kas Sa vangi sattudes jäädki vinguma, kui õudne siin on või leiad huvitavaid mooduseid, kuidas antud olukorras maksimum võtta/anda ja õnnelik olla?

Üldistavalt võib öelda, et õnn on suhtumise küsimus ja sisaldab endas tingimust osata hinnata seda, mis parasjagu on. Konkreetsemalt saab igaüks välja tuua tegureid, mis teda õnnelikuks teevad. Mind teevad õnnelikuks head lähisuhted, töö, hobid, probleemi lahendamine, katsumuste ületamine, positiivsed üllatused, eesmärgi saavutamine, abiks olemine, eeskuju pakkumine, missiooni täitmine. Ma hakkasin mõtlema, et kas toit ka mind õnnelikuks teeb? Teeb küll – mul tuli meelde, kui õnnelik ma olin, kui ma viimati ananassi sõin. Kas on võimalik suvalisel hetkel lihtsalt õnnelik olla? Ilmselt on – mul meenus, kui õnnelik, ma olin selle üle, et administrator mulle nii avali ja siiralt naeratas, kui ma tervisetõendit tegema läksin. Ehk siis just koorus välja õnne kolmas oluline asbekt – pisiasjad. Sa ei pea korda saatma midagi suurejoonelist selleks, et olla õnnelik. Ka lihtne naeratus või žest võib Sind ja teisi õnnelikuks teha…
 

Tihti ollakse õnnelik siis, kui mõni tingimus saab täidetud: unistus saab teoks või tabab ootamatu positiivne sündmus. Kas on olemas ka tingimusteta õnnetunne? Paistab, et on. Kogesin seda eile õhtul Raine ja Matuga ühise söögilaua taga istudes. Ei, see tunne ei olnud seotud sellega, et kartulisalat maitses oivaliselt või Matu ja Raine tegid mu oma kohalolekuga õnnelikuks. Ma ei suuda välja tuua ühtegi põhjust, miks ma tol hetkel õnnelik olin, aga nii see lihtsalt oli ja nii see ehk peabki olema. Ja täna lõunapaiku üksi metsas jalutades olin ma ka õnnelik. Issver, mis mul viga on?


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar