Lugu sellest, kuidas Sven jõulud merel veetis ning kuidas tema 6-kuune laevareis lõppes.

19.12.17
Testisime tuletõrjevoolikuid. Ühendasime kõik kokku üheks pikaks voolikuks ja lasime surve sisse. Mõned lekivad, need teeme hiljem korda.

20.12.17
Parandasime tuletõrjevoolikud ära. Lõikasime lekke juurest ära ja kinnitasime otsiku uuesti. Panime superliimi vahele ja kerisime traadi tihedalt ümber.

24.12.17
Parandasime masinaruumi tuletõrjevoolikuid.

Gibraltari väin. Ühendab Vahemerd Atlandi ookeaniga ja eraldab Aafrikat Euroopast. Seal on alati tihe liiklus (pudelikael), lisaks vastu- ja päriliiklusele on palju ristuvaid reisilaevu, kalalaevu ja jahte. Keeruliseks teeb veel asjaolu, et kogupikkuses pole liikluseraldusskeemi. Kitsamas kohas väina laius 7 miili. Kitsamas kohas on ka meie üks sadam, Tangier Marokkos. Vahemerest tulles on sinna keeruline sõita, sest peame pöörama vasakule ja ületama vastassuunavööndi.


25.12.17
Tänane päev vaba, kellel võimalik. Laev vajab juhtimist ja inimesed süüa, seega tüürimehed, kokk ja stjuuard ei saa kunagi vaba päeva. Kadetid kui tulevased tüürimehed on ka vahis ja reeferied ikka peab kontrollima. Iseenesest mu meelest vahet pole, laeval pole nagunii pühadetunnet. Üks argipäev kõik.

Mul käis jõuluvana. Silla kuuse all oli pakk, kus Chiefi käekirjaga tekst „from Santa to Sven“. Šokolaad ja mängukaardid.

Biskaia  lahel tabas meid halm ilm jälle. Reisija aka Chiefi naine on merehaige.
Õhtul oli jõuluõhtusöök. Kokk tegi kalkunit, kapsast, salatit, kooki ja baklavat. Ok, seda viimast ei teinud, see osteti Türgist. Magus kui kurat.

28.12.17
Felixstowe. Käisin Londonis õel külas. Chief andis kogu sadamas oleku aja vabaks, ca 24 tundi. Hea oli korraks rutiinist välja saada.
Felixstowes lastimist ei toimunud, ainult lossimine. Stividoride vähesuse tõttu. Mahajäänud kaup laaditakse järgmisele laevale. Uus esimene mehaanik Ukrainast.

31.12.17
Bremerhavenis oli laadida jäänud veel 5 konteinerit, kui stividorid pausi tegid. Meie jaoks vahet polnud, sest loots oli kella seitsmeks tellitud ja nad peatasid laadimise 05.45, kuid lihtsalt naljakas. Peale pooletunnist pausi 10 min tööd ja valmis, laev lastitud.

05.01.18
Antwerpenis tuli üks fitter juurde. Nüüd on pardal kaks fitterit. Aitab diiselgeneraatorit remontida ja siis läheb ära. Seoses sellega sain aru, et meie suurepärane Kolmas ei mõista ka häirenimistu eesmärki, lisaks paljule muule. Olen seda siiani alati uuendanud, mis tegelikult on Kolmanda ülesanne. Kuna fitter on pardal vaid mõnda aega, siis talle ma ülesandeid ei pannud, lihtsalt „assist as required“. Nii olen ma kõikide superintendantidega toiminud ja mõned kadetid samuti ei oma ülesandeid. Kolmas aga nüüd äkki ei nõustu, sest keegi võivat kontrollida. Ta siis arvab, et häirenimistu on selleks, et kõigil häire korral tegevust oleks, mitte aga selleks et kõik kiirelt ja efektiivselt tehtud saaks. Praegu on ülesanded kõik paigas ja oleks mõttetu neid praegu muutma hakata ja siis varsti jälle tagasi. Eks ta ise teab, mina loobusin. Ma pole lollustega nõus tegelema, tehku ise, kui tahab. Piinlik, et praktikant peab ohvitserile ilmselgeid asju seletama ja kurb, et ohvitser oma lolluses ei taha tunnistada, et praktikandil on õigus.

07.01.18
Seekord kõigutab kõige hullemini, varem ma pole sellist kõigutamist kogenud. Biskaia laht. Tuult nagu eriti pole, kuid see-eest on lained. Kaks ööd olen magamata, sest lihtsalt pole võimalik magada. Voodis ei püsi paigal. Mul on kõik asjad kappides-sahtlites, kuid mujalt on aeg-ajalt asjade kukkumisi ja lohisemist kuulda. Mul sõidavad vaid plätud mööda põrandat ringi. Klinomeeter näitab aeg-ajalt 20 kraadi kreeni, mis on ülisuur. Juba 1 kraad on silmaga nähtav ja sadamas 0,6 kraadi on juba paljuvõitu. Mingi laev kaotas osa konteinereid Portugali ranniku lähedal. Tuli hoiatus 30 – 45 hulpiva konteineri kohta. Meie teekonna lähedal kusjuures, ja sellest kohast mõõdusime öösel. Radariga võib, kuid ei pruugi neid avastada ja kiirusega 20 sõlme konteinerile otsa sõita oleks päris kõva pauk. Konteinerid on veekindlad ja seepärast need põhja ei vaju, vähemalt mitte kohe. Nii mõnigi uhutakse kuskil kaldale.


08.01.18
Täna olid õppused. Mida oligi arvata – häirenimistus vead sees. Kolmas oli lasknud teisel kadetil selle teha. Lõpuks pidin ikka mina asja korda tegema. Saamatud!

11.01.18
Malta. Ca 24 tundi triivisime ja ootasime sadamasse saamist. Teine laev oli meie koha hõivanud.

12.01.18
Seoses triivimisega hilineme päris kõvasti. Kaaluti järgmine sadam vahele jätta ja kohe Türki põrutada, et graafikusse jõuda, kuid siiski lähme ka Kreekasse. Kuid anti tähtaeg: kell 8 hommikul väljume Maltalt, saab selleks ajaks valmis või mitte. Loomulikult ei saanud. Minu vahi lõpus. Kell 7 lugesin ca 500 konteinerit puuduvat ja mõtlesin, kas ikka anda meeskonnale valmistuse teade? Äkki väljume hiljem? 500 konteineri lastimine võtaks lõunani aega. Helistasin agendile. Ta kinnitas, et kell 8 väljume. Ok, helistasin kaptenile ja ütlesin, et kell 8 väljume, kuid lastitööd valmis ei saa selleks ajaks. Käskis siiski valmistumise teate anda. Täpselt kell 8 pakiti kraanad kokku, tuli loots ja võis otsad anda. Eks järgmine laev saab mahajäänud konteinerid omale.

Täna sai täpselt 6 kuud pardal. Lähen koju Ambarli sadamas Istanbuli külje all. 4 päeva jäänud.


16.01.18
Täna koju. Kokku sõitsin kuue kuuga läbi täpselt 70 sadamat. Eelmise laevaga käisin sama ajaga 41 sadamas. Annab veidi aimu, kui kiire sellel liinil on. Balkerid, muide, väisavad kuue kuuga vaid 4-6 sadamat, ent seal võib ka igavuse kätte surra. Kõige lühem sadamas veedetud aeg oli 10 tundi ja kõige pikem 55 tundi. See oli ka ainus kord, kui olime sadamas üle kahe ööpäeva ja põhjuseks oli lastitööde peatamine tugeva tuule tõttu. Kõige lühem merereis kestis 4 tundi ja pikim 5 ööpäeva ja 14 tundi.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar