Külalispostitus Tiinalt: Elu enne last ja koos lapsega

Hommikud

Varem oli lihtne, kui hommikul oli kella peale minek, siis panid äratuskella ja teadsid, et siis peab ärkama ja tegema nö tavalised asjad, riidesse, söök, hambapesu, asjad kotti ja minek. Kui oli aega maa ja ilm, siis magasid kaua tahtsid, lebotasid kaua tahtsid ja vaatasid siis, et mis edasi saab.
Nüüd ei tea õhtul magama minnes kunagi, mis kell äratus on. Võib eeldada, et see on pigem varem kui hiljem. Meie klassika on kuskil kuue ja seitsme vahel. Aga sekka on ka üksikuid viiest ärkamisi ja üks üürike periood kui sai lausa kaheksani magada. Need olid head hommikud. Nüüd saab vahel nädalavahetustel kauem magada, kui mees hommikul lapse võtab, aga see ei tähenda, et nad mingi hetk tagasi sisse ei saja ja mind üles ei ärata :D

Ja kui hommikul peaks veel kuskile minek olema. Siis on need enda asjad, mis enne mainitud vaja teha, aga need tuleb jooksvalt teha kõige muu kõrvalt. Hommikune puder teha, sööta, vastavalt vajadusele siis käte ja näo pesu, mõelda viis korda, kas eile sai kõik kotti (mähkmed – on, vahetusriided – on, söök – on, juua – ei ole, mänguasju – autos on varu, kas käru on vaja, kas kandelina on vaja, kas ma lubasin midagi kaasa võtta veel). Võib juhtuda, et kogu selle tegevuse vahele tuleb mahutada ka üks pepupesu.

Õhtud

Varem sai üleval oldud nii kaua kui tahtsid ja tegid, mis tahtsid.
Nüüd teed neid asju, mida lapse kõrvalt või lapsega saab teha ja juba kell 9 on silmad tagurpidi peas ja ootad hetke kui laps väsib ja magama tahab minna. Vahel ootad juba kaheksast või seitsemst, et see hetk saabuks kiiremini. Õnneks juhtub see tavaliselt hiljemalt üheksa. Seega kümneks saab ikka juba magama.

Öö

Varem läksid magama ja magasid. Nüüd tuleb heal ööl ärgata kolm korda, kehvemal ööl rohkem. Aga tundub, et mida aeg edasi, seda vähem ärkamisi on.

Külas/väljas käimised

Varem oli iga kellaaeg enne 11 õhtul tehtav ja vajadusel ka pärast seda. Hommikul varajased üritused olid veits tüütud, sest pidi vara ärkama.
Praegu tundub iga kellaaeg pärast 5 ürituse alguseks hilja. Kell 9-ks tahaks juba kodus olla (Vt punkti õhtud). Väga head on üritused, mis hakkavad päeval ja lõppevad vara.
Korra saime Tartus sõpradega kokku. Pakkusin ka alguse kellaajaks 10. Olin enda arvates helde, et nii hilise aja välja pakkusin, sest oli periood kui laps ärkas kell 6. Ideaalne oleks olnud kell 8 kokku saada. Alates seitsmest vaatasin kella ja ootasin, et millal minema võiks hakata. Pool kümme ei pidanud enam vastu ja hakkasime minema. Jõudsime venitades 15 min varem kohale. Järgmine sõbranna jõudis 15 min hiljem. Kui pool 11 helistasime neile, kes veel kohal ei olnud, siis võttis vastu vääga unine hääl, mis selle kõne peale ärkas :D. Eks lasteta inimesed jõuavadki õhtul pikalt väljas olla.

Söögitegemine

Varem tuli tavalisel õhtul kokku keerata midagi, mis kiirelt valmiks. Nüüd kui vähegi viitsimist on, võib teha iga päev toitu, mille valmimine võtab kaua aega. Näiteks supile ise puljongi keetmine ei ole mingi küsimus. Paned aga hommikul tulele ja lõunaks on puljong valmis. Samas toidud, mille puhul on vaja täpset ja kiiret liigutamist jäävad ära või on keerulised teha (liha paneerimine, karamelli tegemine jms), sest kunagi ei tea, mis hetkel on vaja tegeleda lapse mitte toiduga ja ega toit just sel hetkel kõrbema ei lähe. Spoiler: tavaliselt just siis läheb.

WC külastused

Varem läksid wc-sse ajasid oma asjad ära ja tulid välja. Kõik. Kujutate vist seda umbes ette.
Nüüd hakkab kõik ettevalmistusest. „Emme läheb pissile, kas sa tuled kaasa?“ Tavaliselt vastatakse sellele käte tõstmisega ehk jah, laps tuleb kaasa. Või teinekord kui tundub, et tal on tegemist ja saab tehtud see viga, et ei küsi ja proovida vaikselt minna, siis hiljemalt WC ukse hääle peale tuleb kisa. Selle peale tuleb siis uks lahti uuesti teha ja peagi on seltsiline ka kambas. Kaaslane WC-s ei kipu olema diskreetne, et on seljaga minu poole ja ootab vaikselt. OOOOEEEIIIII. Samal ajal tuleb ruumis kõige muuga tegeleda ja minu ülesanne on jooksvalt kontrollida, et pesumasinasse ei satuks asjad, mis sinna sattuma ei peaks (hambapasta, ladumistopsid, WC paber jms), et pesumasina nuppe ei vajutataks, et pesukastist ei loobitaks asju laiali ja prügikasti vastu liigset huvi ei tekiks. Heal juhul on võimalus suunata pesukastist pesu masinasse panema või siis välja võtma ja kaussi panema, siis on kogu külastus sisustatud. Seda kõike saadab vestlus.

Need korrad kui saab vetsu minna üksinda ja nautida vaikust on harvad, aga seda hinnalisemad.

Kokkuvõte

Julgen öelda, et esimene aasta lapsega on olnud kahtlemata kõige intensiivsem aasta minu elus. On hetki kus enam ei jõua ja ei viitsi ja tahaks lihtsalt rahu saada sellest kõigest. Õnneks tuleb keskmiselt varsti peale hetk, kus saab natuke puhata või öelda, et ei praegu on muudest asjadest suva ja ma puhkan. Põrand võib ju veel paar päeva pudine olla, ei juhtu taga midagi. Ja eks tuleb neid üliägedaid hetk ka peale, mis ei pane küll alati seda rasket unustama, aga tekitavad tunde, et kogu see jama on seda väärt J.

Siis, kui lõunaks on riis kalaga


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar