Sveni töölähetuspidu

Suur oli mu rõõm, kui Sven kahe kuu eest  pooleaastaselt merereisilt tagasi koju jõudis. Vaevalt sai ta pisut puhata, kui juba tuli alustada uut kuuekuulist tööperioodi. Seks puhuks sai ka pidulik õhtusöök korraldatud, et mees ikka väärikalt teele saata.

Sven lubas peret kostitada riisi ja kanašnitsliga. Ehkki meremees ise end heaks kokaks ei pea, tuleb viimane tal alati imehästi välja ja ma ootan isuga järgmist korda. Ma pean küll 180 päeva ootama, et taaskord kogeda, kuidas mahlane ja hõrgult maitsev kanafilee pala mu ohjeldamatult pritsivate süljenäärmete kaasabil mööda söögitoru otse makku libiseb, kuid kõik hea on ootamist väärt. Aga samal ajal, kui Sa oma head ootad, ära unusta, et aeg möödub liiga kiiresti…

Omalt poolt küpsetasin Sveni auks kohupiimakoogi. Sellise mahlase ja rammusa, just nagu mulle meeldib. Kui tavaliselt panen ma küpsetise sisse muna, kohupiima, hapukoort, küpsetuspulbrit, suhkrut, vaniljet, kaneeli ja võid, siis seekord otsustasin sisse surada ka purgi moosi, et maitsebukett ikka võimalikult külluslik ja lopsakas oleks. Endalegi üllatuseks seekord küll küllale liiga ei teinud ning mul ei lähe meelest Veiko tänusõnad: “Meelis, see kook on lihtsalt nii hea – ükski poe oma ei suuda võistelda!” Ma tean küll, et kiida lolli ja loll jääbki tegema, AGA

AGA poe omad ei suuda võistelda seepärast, et kokk päevast päeva muudkui vaaritab neid kooke ja torte. Suure tõenäosusega on tal juba kopp ees sellest lakkamatust küpsetamisest ja kuuma ahju ääres higistamisest. On suur vahe, kas Sa teed süüa tundmatutele klientidele või oma armastatud pereliikmetele. Sihtgrupist sõltub see, kui palju armastust ja hoolt mässitakse iga riisitera ümber, sõlmitakse iga vorstikese külge, sünteesitakse iga taignaosise sisse, valatakse iga smuutivakuooli tuumakesse. Küsige Janika käest, kas poeriiulilt saadud parim, INNOCENT, smuuti maitseb sama hästi kui eile õhtul proovitud isetehtud puuvilja-marjakokteil.

Igatahes Sven kurtis, et ta väga ei oska teha riisi kõrvale mingit head kastet. “No mis seal ikka – ma ka ei oska, aga küll ma midagi välja mõtlen.”, ütlesin talle ja juba hakkasin plaani pidama, kuidas oma elukaaslasi üllatada. Tavaline jahukaste tundus Teistmoodi Perekonna toidulaua jaoks liiga traditsiooniliselt tavapäraselt näotu. Kuna Veikole meeldib kokates näpuga retseptis järge ajada, siis vastukaaluks sellele meeldib mulle ise midagi uut ja põnevat avastada ja luua.

Nagu Edison, enne kui ta tõõtava elektripirni leiutas, suutis korduvalt kõik nässu keerata, nii ka minul toimus köögis üks korralik plahvatus, mille tulemusena ujus põrandal hakkliha, porgandi, maisi, herne ja tomatipasta ollus ja seinad olid paksult kastmepritsmeid täis. Juhtus see, et ajal, mil ma eemal toolil istudes üritasin kiirelt ühele sõnumile vastata, otsustas gaasipliidi metallist kattekaas iseenesest alla otse pannile peale kukkuda nii, et viimane koos õhtusöögiga põrandale prantsatas. Jumal tänatud, et meil last sel ajal kõõgipõrandal mängimas ei olnud. Need üksikud pritsmed Sveni, Janika ja minu kätel, jalgadel ja riieltel võib siiski lugeda marginaalseks kahjuks.

Keerulised olukorrad on need, kus tuleb eriti selglt välja see, kui hästi perekond toimib. Kui enamasti räägitakse, kuidas mehed kodus midagi ei tee – vahivad aind telekat haisvate sokkidega jalad lauale tõstetud ja lürbivad liitrite kaupa õlut, siis minu mehed on pisut teistsugused. Palusin Svenil tuua mopi, et ma saaks põranda puhtaks teha. Mees tõi küll mopi, aga hakkas hoopis ise põrandat küürima, pärast mida alustas hoole ja armastusega kanašnitslite valmistamist. Uskumatu mees! See võimaldas mul hakata seinu ja kappe lapiga puhastama. Koostöö oli kiire ja korralik. Samal ajal valmis ahjus kohupiimakook, mida ei olnud võimalik valveta jätta. Kuna külalised olid peagi tulemas, pidi usinasti uuesti poodi minna, et vajalik kastmematerjal hankida – ma polnud endiselt nõus tegema mingit tavalist jahukastmepläusti. Ehkki iseennast ma lõhki tõmmata ei saa, leidub mul õnneks mitmeid elukaaslasi, kelle võimuses on teha ära kõik see, millega ma ise antud hetkel hakkama ei saa. Matu, kes parasjagu oma uue kallimaga kohtingul oli, läks mu kõne peale koos kaaslasega poodi ja tõi mulle üllatava kiirusega kogu palutud kraami. Imeline mees! Hämmastava koostöö tulemusena sujus kõik kui lepase reega ning peagi saime nautida hurmavat õhtusööki meeldivas seltskonnas. Ühtlasi tutvustas Veiko meile lõpuks ometi oma teist poolt…


Pea vastu, kulla Sven, vapper meremees! Ootame Sind tagasi.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar