Juubeldamisest

Sel aastal täitus 14. aprillil minu 35. aastaring. Künnipäev on meie suguvõsas maagilise tähenduse ja erilise külgetõmbega. Nimelt sündis sel päeval ka mu isa ning aasta tagasi samuti mu vennatütar Hanna. 

Kui enamasti peetakse aasta võrra vanemaks saamist pigem tabuks ja tihti üritatakse alates mingisugusest vanusest lausa oma vanust varjata, siis tuginedes pildile, kus on kujutatud mind ja Rainet 12 aastat tagasi, võin mina öelda, et aastatega muutun ma vaid aina kobedamaks ja kenamaks. Materjali, mis muudab inimese ilusamaks, tuleb üha juurde. Kuna paljud peavad mind eputisest eneseimetlejaks, pean mainima, et iga inimese tõeline ilu saab alguse tema seest.

Juubeldamine sai alguse voodis, mil vanaema üritas mind varakult, kuid tulutult üles äratada. Ma lihtsalt olen nii ennasttäis ja ülbe, et ei lase isegi kõige austustväärivamal ilmakodanikul oma iluund segada. Hiljem sain vanaemaga sotid selgeks ning meie südantsoojendav kõne päädis lubadusega korraldada lähiajal üllatusvisiit. 

Heade soovide taustal suundusin tööle Swissotelli, kus kolleegid mind õnnitlesid, kätt surusid ja kallistasid. Kingituse sain kätte mõni päev hiljem, kui meil oli osakonna koosolek ning kõik asjassepuutuvad olid kokku kogunenud. Minu üllatuseks oli kolleeg, kes mind vaevalt tunneb, läinud lillepoodi, valinud välja minu isikupäraga seonduvad lilled ja üritanud ise kokku seada kimbu, mis väljendaks minu loomupärast olemist. Enese teadmata oli südamlik daam ära tabanud mu lemmikvärvi – kollase - ning sinna juurde seadnud igasugu huvitavaid ja eriskummalisi rõõmsavärvilisi ja jõulise kohalolekuga lilli, mille nimetust ma hetkel isegi öelda ei oska. Raamatupoe kinkekaardid olid pakitud delfiinidega, tähtedega, krooniga ning briljandiga tuunitud ümbrise sisse. Hämmastavalt läbi mõeldud ja armastusega vooderdatud kink…

Armastusega ei koonerda teisedki. Kui plaanisin minna Raine juurde küpsetama kooke, mida pakkuda töökaaslastele ja rahvatantsijatele, soovis Unn meiega liituda, et ka ise meistardada mulle, maiasmokale, sünnipäeva puhul midagi maitsvat. Valituks osutus pähkli-šokolaadi tort, mis ei mekkinud küll nii hästi, kui autorid olid seda soovinud (loe: kui Meelise kohupiimakook), aga see eest oli täis topeltkogus armastust, pakatades hellitavatest paidest, hoolivatest kallistustest ning meelastest musidest. Et koogi tegemine lõbusamalt sujuks, võtsime vahepeal ette fotosessiooni, mille sünnitisi saad allpool kaeda.

Kui enamus vihkab oma tööd, teeb seda vaid raha pärast ja vastumeelselt, mõeldes igal hommikul: “Oh õudust, jälle ma pean tööle minema!”, siis mina armastan oma tööd – see on mu hobi ja mu kutsumus. Seega pole imestada, et veetsin oma sünnipäeva tööl olles ja nautisin seda täiega. Tööpäeva lõpus helistasin oma vennale, et õnnitleda Hannat. Sain hoopis sünnipäevalaulu osaliseks, sest vennaraasu juurde oli kogunenud terve rida sugulasi, kes tähistasid Hanna ja minu sünnipäeva. 

Koju jõudes otsustasime Janikaga minna vaatama tantsushowd, mida Matu Beer Houses aegajalt esitab. Sama spontaanselt käitusid ka Raine ja isegi Raigo, kes vaatamata sellele, et ta on laulatatud oma lõputööga ning kaasa teda kohe mitte kuidagi ei tahtnud välja lõbutsema lasta, tulles tähistama minu aasta võrra ilusamaks saamist. Raigo küsis oma traditsioonilised küsimused ja pinnis välja, et eelmisest eluaastast võtan järgmisse eluaastasse endaga kaasa rahvatantsu, sest see on mu ellu nii palju rõõmu ja head energiat toonud ning uuelt eluaastalt ootan täiskohta Swissotellis ja tingimusteta armastust. Kui viimase kohta ei oska ma konkreetselt midagi öelda, siis elu näitab, et oma soovidega tuleb siiski olla ettevaatlik: need võivad tõepoolest täituda - igatahes nädalake hiljem sain telefonikõne, milles pakuti mulle Swissotelli Pürovel Spa terapeudi täistööajaga kohta.

Ma olen õnnelik inimene. Mind ümbritsevad inimesed, kes austavad mind ja aitavad kaasa mu unistuste täitumisele. Üks mu unistusi oli pidada sünnipäeva Eesti kõige luksuslikumas ja erilisemas paigas, selle kõige omanäolisemas ja eksklusiivsemas majas. Kõlab utoopiliselt, aga tänaseks on mu unistus täitunud. Ma tänan kogu südamest, et mul oli võimalus saata karmilt valitud külalistele (vabandan nende ees, kelle pidin julmalt nimekirjast välja jätma) järgmine kutse: “Hopsassaa ja trallallaa!

Kätte on jõudmas aeg, mil saan taas aastaringi võrra ilusamaks. Tähistamaks seda ümmargust verstaposti väärikalt ja eriliselt, kutsun Sind, kallis sõber, maalilisse paika, mis täis looduse lummust ja puutumatut harmooniat – paika, kus Island of Love ise pilgutab kelmikalt silma ja heidab vihjeid meid ümbritseva tingimusteta armastuse suunal…  

Oma juubeli tähistamise puhul tahan Sulle kinkida midagi tavapäratut. 29. aprillil ootab meie visiiti presidendi lemmik puhkepaik - privaatne luksuslik talumaja.

Kõige hullem, mida mulle juubeldamiseks tuua, on poeletil agoonitsenud vaasis kärvavad lõikelilled. Kuna auto on mul olemas ja lennukit mul vaja pole, kuna armastust täis kodu on mul olemas ja uhket häärberit mul vaja pole, kuna maist vara on mul piisavalt ja uhkeid poest ostetud nipsasjakesi riiulis tolmu koguma mul vaja pole, siis kingina eelistan midagi, mis tuleb otse südamest. Olgu selleks siis mõni luulerida, õpetlik lugu, etendus, joonistus või miks mitte ka muusikal vms – rakenda lihtsalt kõiki oma andeid ja loo või meisterda midagi, mis tuleb hinge sügavusest. Enne, kui asud looma, kujutle end maailma, kus pole piiranguid, pole tingimusi, pole hirme, pole muresid, pole blokeeringuid. On ainult tingimusteta armastus…  

Kuna külaliste arv on ülimalt limiteeritud, palun anna mulle oma tulekust/mitte tulekust võimalikult varakult teada. Leidub neid, kes tahaksid Su kohta endale napsata J

Ülendava taaskohtumiseni!”

Kui tavapäraselt on mu sünnipäevapeod sisaldanud igasugu veidrusi, lollusi, lapsikusi, napakusi, idiootsusi, hullumeelsusi, tabusid, siis seekord olid märksõnadeks rahu, heaolu, rõõm, naudingud, eksklusiivsus, kvaliteet, väärikus. Aitäh, teistmoodi veedetud aja eest! Aitäh, imeliste hetkede eest! Aitäh, võrratute emotsioonide eest!





























4 kommentaari:

  1. Toredad rõõmsad inimesed! Kahju, et postitusi nii harvaks on jäänud vaid.

    VastaKustuta
  2. Millest Sulle lugeda meeldiks?

    VastaKustuta
  3. Toredad oleksid igasugused arutelud maailma asjadest filosoofilises plaanis vahelduvalt siis argiste tegemistega. :)

    VastaKustuta
  4. Teemasid on nii põnevaid kui väga põnevaid.

    Eile tutvusin andeka inimesega, kes oskas rääkida, kuidas tehisintellekti abil modelleeritakse inimkeha, seda kimbutavaid haigusi ning võimalikke lahendusi. Jõudsime taaskord mõtteni, et arstid on tublid ja näinud palju vaeva, et jõuda sinna, kus nad on ning just selle vaeva valguses on neil raske uskuda seda, milleks tehisintellekt peagi suuteline on.

    Või siis kevadel põkkusin naisega, kes on paljude naiste elusid päeva pealt õndsuse suunas pööranud. Läbi seksuaalenergiate. See on teema, mida kindlasti tuleb puudutada, kuna ikka ja ikka trehvan meie ühiskonnas pealiskaudsust ja oskamatust selles osas. Seks on midagi... maagilist.. hüpnootilist... imeilusat :)

    Või näiteks ise olen ma hetkel avatud tutvumaks inimestega, keda huvitab närvivõrkude programmeerimine ja eriti innovaatiliste ja maailma päästvate projektide läbiviimine.

    Ja mul on ka üks suvetöö välja pakkuda kellegile, kellel on palju kannatastu ja head silma fotode vaatamises. Ning kui keegi tahab bioloogiast, statistikas või insenerivallas bakatööd teha, siis ma olen väga õige inimene, kellega kohe rääkida, et supertöö järgmiseks kevadeks valmis oleks.

    Teemadel ja teistel saab minuga ka privas rääkida.

    Edu :)

    VastaKustuta