Velotuur 2018 ettevalmistus

Teistmoodi Perekonna blogis on figureerinud üks kummaline kutt nimega Sven. Ei mitte meremees Sven, vaid Tartust pärit doktorant, kes on silma paistnud romantiliste fotokaadritega teadusmaailmast. Sven otsustas suvel teha midagi ägedat ning kutsus Janika kaunisse Eestimaa loodusesse matkale. Jooksvalt genereeriti matkast vinge kahenädalane jalgrattatrip Eesti pikimale(820 km) matkateele Perakülast Ähijärveni. Noored alustavad 30. juunil ja plaanivad teekonna läbida ratastega 16 päeva jooksul, kusjuures keskmine päevateekonna pikkus on 50 umbes km. Kuna tuuri eesmärgiks on eelkõige puhkus ja looduse nautimine mitte treening järgmiseks Tour de France’iks, siis kutsuvad matkalised toredaid huvilisi osa saama sellest kosutavast ettevõtmisest. Igav arvatavasti ei hakka, kuna Janikal pole äsjaostetud ratast aega isegi proovida olnud ning Sveni jaoks on see elu esimene matk. Liitujatel on täpset asukohta ja järgmiste päevade plaane jooksvalt kõige lihtsam teada saada telefoni teel: 58151977 (Janika),  internet on enamus aega välja lülitatud. Matkaraja kaart on siin: http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/matkatee/perakula-aegviidu-ahijarve-matkatee

Juhul, kui Sul pole veel ratast ostetud, oskan soovitada ühte väga head rattapoodi. Janika oli juba varem teinud eeltööd ja avastas, et soodsaid rattaid müüakse AUTHOR Bicycles jalgrattapoes. Suundusime Smuuli tee 43 asuvasse kauplusesse, kus meie meeldivaks üllatuseks töötas väga asjatundlik ja pühendunud härra. Ehkki meie eesmärgiks oli osta kõige odavam jalgratas, kukkus kõik välja hoopis teistmoodi. Avastasime, et poiste rattad, küll pisut kallimad, on hoopis tugevamad, kindlamad ja kvaliteetsemad kui naistekad. Isegi minu täiesti ebapädev pilk ei jätnud märkamata, et poiste raamid on varustatud amordisüsteemiga, mis on vajalik mööda maastikku liiklemiseks. Kuna ka Janikal oli meesteka otsas istudes hoopis puhtam, kuivem ja muretum tunne, siis loomulikult oli ta nõus pisut rohkem maksma, et soetada omale väärt sõiduriist. Lisaks sellele oli tarvis kõiksugu muud ohutuks rattamatkaks vajalikku kraami alates kiivrist ja lõpetades rattakotiga, mis mahutaks hulk matkatarbeid. Õnneks oli vajaminev kraam ühes poes olemas ning osavõtlik müüja aitas valida kõige sobilikumad tarvikud. 

Pärast põhjalikku ostlemist esitati arve. Ma ei saanud jätta tögamata: “Näed Janika, mis juhtub, kui Sa tuled poodi kõige odavamat ratast ostma – lahkudes omad rattakomplekti, mis on kallim kui mõne mehe autoparsa”. Olgugi, et mulle enamasti ei meeldi hinna üle kaubelda ning seda marginaalset soodusprotsenti, mis enamasti on müüjatel lubatud teha, ei tihka ma kerjata, otsustasin seekord mugavustsoonist välja tulla. Silmitsedes seda hunnikut tavaari, mis letil, leti all ja isegi teisel letil ilutses küsisin müüjalt nii muuseas: “Kas meiesugusele suurkliendile on võimalik teha ka suuremat allahindlust?”. Kuna müüja polnud suure jutu mees, vaid pigem suurte tegude mees, mis kõvasti kasvatas tema usaldusväärsust, siis nokitses ta pisut kassaaparaadi taga ning ulatas tseki, mis oli tublisti soodsam kui algne hind. Ma ei suutnud tagasi hoida oma siirast rõõmu: “Jeerum, siia tasub küll tagasi tulla!”. Müüja oli lausa nii sümpaatne ja vastutulelik, et kõigele lisaks paigaldas ta tasuta kogu atribuutika, mis oli mõeldud jalgratta külge kinnitamiseks. Uskumatu mees! Vot sellist klienditeenindust pole ma veel kohanud. Müts maha teenindaja ees, kes armastab iseennast ja seda, mida teeb. Kui tänapäeva koolitustel rõhutatakse, kui oluline on pakkuda kliendile rohkem kui ta oodata oskab, siis mõni teenindaja suudab taolise nõuande lausa kuhjaga ületada. Tänutäheks viisime järgmisel päeval rattale järgi minnes müüjale suussulavaid käsitsivalmistatud Kalevi trühvleid. 

Missuguseid vapustavaid klienditeeninduse kogemusi oled kohanud Sina?


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar