Rännak tunnetamatusesse

Ma mäletan, kui ma väike poiss olin, siis mulle meeldis väljas ringi kolada. Mulle meenub, kuidas teised lapsed pidid alati luba küsima, et välja mängima minna ning alati nad seda luba ei saanudki. Olin hämmingus ja ei mõistnud, et miks ei peaks lubama last välja mängima minna, samas ei lasknud ma end sellest väga häirida. Tundsin rõõmu sellest, et mina ei pidanud kunagi luba küsima ja võisin sõnagi lausumata minna ükskõik kui kaugele ringi kondama. Ma ei tea, millega ma selle privileegi ära olin teeninud, aga ilmselt oskasin käituda viisil, mis ei ärgitanud mu vanemaid mu tegemisi ja olemisi piirama.

Ringi konnata meeldib mulle tänapäevani. Mind võib tihti näha luusimas metsades, parkides, rannal, niitudel, kraavipervedel… Üks mu lemmikpaiku jalutamiseks on surnuaed. Kui enamik inimesi tunneb surnuaedade ees pisut aukartust või lausa hirmu, siis mina lausa naudin südaöiseid jalutuskäike inimeste haudadel. Üks õhtu, kui enne magamaminekut tundsin, et soovin pisut värsket õhku hingata, tõmbasin mugava hommikumantli üll ja suundusin pühapaika, kus süüdatud küünlaleekidega avaldatakse siit ilmast lahkunutele au ja kaastunnet. Nii ma siis kulgesin surnuaias sihitult ringi ja pidasin monoloogi. Mõnikord ma räägin surnutega ka, aga enamasti meeldib mulle iseendaga rääkida…

Just nimelt ringi jalutades meeldib mulle iseendaga rääkida. Teadjad räägivad, et kõik vastused on Sinu enda sees olemas. Võibolla on neil isegi õigus, sest lapsest saati on mulle meeldinud endamisi kõneleda. Kui teisi lapsi välja minna ei lubatud, siis ma läksin ise üksinda õue. Ei, tegelikult ma ei olnud üksi – ma jalutasin koos iseendaga ja pakkusin endale vägagi meelepärast seltskonda. Vestlused endaga võisid kujuneda päris pikaks. Ma mäletan seda hetke, mil ma esimest korda tabasin end olukorras, kus ma üksi olles rääkisin. Olin siis vast 8 aastane või nii. Protsessi teadvustamise hetkel ehmatasin täiesti ära ja korraks tekkis tunne nagu ma oleks mingi imelik, sest kusagilt telekast ma olin hiljuti näinud, et iseendaga ei räägita. Hullud pidavat sedasi tegema. “Ossa poiss, kas ma olen hulluks läinud?”, käis pikselöögina läbi mu peast mõte ja tardus keha, kui järgmisel hetkel rahustas miski mind täielikult maha ja juba ma jätkasingi jalutuskäiku ja vestlemist, just nagu oleks tegemist kõige loomulikuma asjade kulgemisega.

Ma olen avastanud, et vestlused iseendaga annavad mulle palju vastuseid. Kui ma mõtetes püüan jõuda lahendusteni, siis enamasti mul see ei õnnestu, sest ma jään oma mõtetesse kuidagi takerduma ja mul ei õnnestu vastusteni jõuda. Küll aga, kui ma isekeskis arutan ja analüüsin olulised teemad läbi, tulevad lahendused nagu iseenesest. Kusjuures teistega läbi arutamine pole tavaliselt nii efektiivne kui iseendaga arutamine. Enamasti teised kuidagi rikuvad hoopis oma nõuannete ja soovitustega minu jaoks vajalikud lahenduskäigud ära. Ma saan aru, et nad heast südamest soovivad mulle nõu anda ja mind aidata, aga nende mõttemustrid ei ühildu minu mõttemaailmaga…

Minu jaoks väga hingelähedane teema on hing ise. Olen tihti juurelnud, kuidas hing toimib. OSHO väidab, et hinge toimimine on intuitsioon ja see on mõistusest kõrgem. Nõustun. Samuti väidab ta, et südame toimimine on intuitsioon ehk teisi sõnu peaks hing olema seotud südamega. Paraku sellega ma nõustuda ei saa. Mõtle nüüd ise, kui Sa oleksid suremas, sest Su süda enam ei tööta ning vajalik on Su süda välja vahetada. Sulle siirdatakse uus süda ja sellega on Su elu päästetud. Kas uue siirdatud südamega said Sa ka uue hinge? Ei saanud. Su hing on sama, Su olemus on sama, Su käitumis –ja mõttemallid on samad. Järelikult hing ei ole seotud südamega. Inimene ei kaota oma olemust, kui tema süda välja vahetada.

Aga kui me siirdame inimesele uue aju, siis tema mõtlemis -ja käitumismuster muutub. Erinevatel ajudel toimivad ülipeened neuro-bioloogilised protsessid erinevalt. Kui tekiks mingil põhjusel vajadus mu aju välja vahetada, siis seoses uue ajuga kindlasti mu mõtlemis –ja käitumisnormid muutuvad. Kas see tähendab, et hing on seotud ajuga ning uue ajuga saan kaasa ka uue hinge? Ei. Kehaga seotud hing on ikka sama, vaatamata sellele, et uue ajuga kaasneb pisut teistsugune käitumine.

Aga mis saab siis, kui me ühildame minu pea ja Janika keha? Sel hetkel, kui eemaldatakse meie pead meie kehade küljest, lahkuvad meie hinged meie kehadest. See jääb hinge otsustada, kas ta siseneb kehasse, mis omab minu pead ja Janika keha. Kumbki meie hingedest ei pruugi sinna üldse siseneda ning vaba keha võib ära kasutada hoopis kolmas hing. Aga kas komplekteeritud keha suudab funktsioneerida ka ilma hingeta? Mõned teooriad väidavad, et osadel kehadel puudub hing. Rahvakeeli on neid nimetatud ka zombideks. Eks olen minagi end mõnikord zombina tundnud, aga see ei tähenda seda, et mul hinge poleks…

Hing on olemas kõigil elusolenditel – ka loomadel ja taimedel. Tehisintellektil hing puudub ja ta ei saagi kunagi hinge komponenti endas hõlmata. Mis tõestab näiteks puul hinge olemasolu? Puu ümber on energia väli, millega taim suhtleb ümbritseva keskkonnaga. See energia väli tuleneb puu hingest. Kui puu maha raiuda, siis energia väli kaob, hing kaob. Või noh, mitte ei kao, vaid liigub edasi.

Lääne-Austraalia ülikooli teadlased Monica Gagliano ja Michael Renton külvasid tšillipaprika seemneid kasvama teiste paprika taimede ja basiiliku juurde. Seemned idanesid paremini kui need, mille lähedal polnud teisi taimi. Järgmises katseseerias ümbritsesid uurijad paprikaseemnete juures kasvanud basiiliku musta plastiga. Lähikontakt ega keemilised signaalid ei saanud mõjuda. Sellest hoolimata tärkasid seemned basiiliku läheduses kiiremini. Siit saame järeldada, et taimed suhtlevad omavahel. Võimalik, et hinge kaudu intuitsiooni abil.

Kas Sina oled kogenud teise inimese mõistmist ilma, et ta oleks Sulle sõnade abil kõik ära seletanud? “Mõistmine” pole siin korrektne sõna, sest tegemist on intuitiivse tunnetamisega, mis toimub hinge, mitte aju kaudu.







1 kommentaar:

  1. Taimede "hingeelust" on väga hea raamat "Mida taim teab" (Daniel Chamovitz). Seal tuuakse välja arvukate katsete, uuringute ja näidete tulemusel imelisi asju, mida taimed suudavad või milleks on võimelised kohastuma.
    Kas need nö oskused, taju ja meeled on taimede puhul nende "hinge peegliks"? Selles ma nii kindel pole, kuigi kindlasti võib see kuidagi seotud olla. Igatahes kindlasti näitab ja kinnitab see seda, et maailmas on palju nö meeli/ tajuvorme, mida me inimestena mõista ei suuda..näiteks ei kujuta me päris täpselt ette, mis tunne oleks toimetada kajalokatsiooni abil..aga kindlasti on tuhandeid erinevaid tajuviise, mis pole absoluutselt inimesele omased. See nüüd läheb muidugi hingetemaatikast kõrvale tajutemaatikale, aga ka see on põnev ala. See, et me mingeid asju hetkel ei taju, ei tähenda, et neid teataval määral õppida ei saaks tajuma..näiteks neuroteadlase Paul Bach-y-Rita tööd ilmestavad seda väga hästi, kuidas ta pani pimedad inimesed kummalisel kombel nägema või teatava kiivri abil õpetas tasakaaluelundi häirega inimese ajule kõrvaltee, et ta aju kohastuks tasakaalu tajuma teisel viisil. See on päris põnev, et mida me siis enda aju ja tajuga tegelikult võimelised tegema oleme? Näiteks üks puutepunkt hingetemaatikaga oleks astraalprojektsioon, millest võib samuti aina enam ja enam lugeda erinevatest allikatest alates India spirituaalsete õpetajate kirjeldustest kuni redditi foorumlaste kogemusteni välja.
    Ise arvan, et tulevikus kui suudame kvantfüüsikat paremini mõista, annab see selgituse nii mõnelegi nähtusele või ideele, mida hetkel veel ei mõista või ei suuda tervikpilti kokku panna.

    VastaKustuta